1. Mida vajab nahk, et ta oleks terve ja näeks hea välja?
Nahk vajab niisutamist – regulaarselt ja palju. Kõige paremad on selleks niisutavad kreemid, mis sisaldavad hüaluroonhapet. Ka tõhusad antioksüdandid võivad nahka välismõjude eest kaitsta, kuid nende toimet pole veel suudetud teaduslikult tõestada.
2. Kas kõik nahatüübid vajavad kreemitamist või võib nahk harjuda hakkama saama ka ilma kreemita?
Noor, väga rasvane nahk ei vaja iga päev kreemitamist, kuid vananev nahk on enamasti kuiv ja vajab niisutavaid kreeme.
Vananedes kahjustub nahk kergemini, haavad paranevad aeglasemalt ja D-vitamiini süntees nahas nõrgeneb. Naha pinnal on näha kapillaarseid veresoonte laiendeid ja pigmendilaike. Vananedes nahk õheneb, selle koostis ja funktsioonid muutuvad. Rasunäärmete hulk väheneb, rasunäärmed kõhetuvad ja rasu koostis muutub. Naha esimese kihi all olevas dermas ehk pärisnahas on ühendid nimega glükoosaminoglükaanid, mis seovad vett. Aja jooksul nende hulk väheneb ja ühes sellega väheneb ka naha niiskusesisaldus.
3. Kuidas mõjutavad eluviis, stress ja haigused meie nahka?
Kõige suuremad naha vaenlased on suitsetamine ja liigne päike. Suitsetaja naha tunneb ära kollakast ja enneaegu kortsulisest nahast. Liigne päevitamine tekitab pigmendilaike, fotokahjustusi ning kuivatab nahka.
Naha tervist ja väljanägemist mõjutavad veel ravimid, haigused ja põletikud. Vererõhurohud võivad tekitada punetust ja streptokokknakkus võib vallandada psoriaasi. Stress mõjutab immuunsust ja mõned nahahaigused, nagu psoriaas ja herpes, võivad stressi tõttu aktiveeruda. Mitmekülgne toitumine varustab nahka vajalike toitainetega.
4. Kas päikest võib võtta ka ilma kaitsva kreemita?
Kuigi naha põlemist peab vältima igas eas, siis vanemas eas on see veelgi ohtlikum. Vananev nahk saab kergemini päikesekahjustusi ja kogu elu jooksul nahka kogutud UV-kiirgus aktiveerub päikese mõjul. Kui nooruses on palju päevitatud, nahk on saanud põletuskahjustusi (punetus, naha koorumine) ja suguvõsas esineb nahavähki, ei soovitata mingil juhul päikest võtta. Kaitsta saab ennast spetsiaalsete kreemide ja riietega. D-vitamiini sünteesiks piisab suvel 15–20 minutist päikesepaistest päevas.
5. Tõeline mees ennast ei kreemita
Naha eest hoolitsemine on kasulik kõigile, nii naistele kui ka meestele. Nahavähk ei hooli soost – ka mehed peaksid kasutama päikesekaitsekreeme. Kiilastel meestel tuleb kindlasti kaitsta päikese eest oma pealage, sest see on otse päikesekiirte all ja sinna tekivad kergesti pigmendilaigud. Vananeva mehe nahk vajab samuti niisutamist, nii et kreemitamine peaks kuuluma koos habemeajamisega meesterahva igapäevase hoolduse juurde.
6. Kas tasub investeerida kallistesse kreemidesse?
Niisutavate kreemide kasutamine on vajalik, kuid kreemid ei eemalda kortse ega enneta nende tekkimist. Kortsudesse tuleb suhtuda kui paratamatusse ja nendega peab lihtsalt leppima. Kuigi vananemisest ei pääse, saab naha vananemise tunnuseid edasi lükata näiteks retinooli, peptiide ja hüaluroonhapet sisaldavate kreemidega. Dermakosmeetikud pakuvad laserhooldust, mesoteraapiat, keemilist koorimist ja muid hooldusi, millest võib samuti abi olla.
Kreemide puhul on olulised toimeained ja nende kontsentreeritus, mitte hind. Kreemi kallis hind sisaldab tavaliselt tootemarki, reklaami, pakendit ja palju muud, see ei näita niivõrd kreemi tõhusust.
7. Kuidas hoida kuperoosset ehk punetavat nahka, millel on laienenud veresooned nina juures või põsel?
Kõige tõhusam on veresoonte eemaldamine laseriga. Tulemus püsib tavaliselt aastaid. Punetust võib varjata ka peitekreemidega.
Nahka tuleb kaitsta külma tuule ja pakase eest. Ettevaatlik tuleks olla kuuma saunaga.
8. Kas õhusaaste mõjutab nahka ning kas selle eest peab end kaitsma?
Õhusaaste mõjub kõige halvemini kopsudele, sest me hingame seda endale sisse, kuid see mõjutab ka nahka. Pisut pakub kaitset, kui suurlinnas kanda peas salli või rätikut. Kreemidest pole abi, sest saaste tungib neist läbi.
9. Kuulu järgi hoiab naha nooruslikumana menopausiaegne hormoonasendusravi. Kuidas hoida oma nahka, kui ei taha võtta hormoone?
Lisaks kodus kasutatavatele kreemidele-maskidele võib käia kosmeetiku juures näo- ja kehahooldustel, mis aeglustavad vananemist ja parandavad naha seisukorda.
10. Kas kortsude tekkimine on geneetiliselt päritav?
Veel ei ole kasutuses geeniteste, millega saaks seda kindlaks määrata. Kuid ilmselt oleme saanud oma esivanematelt päranduseks kindlad omadused, mis mõjutavad meie vananemist, kuigi otsustav tähtsus on suitsetamisel ja päevitamisel. Arvatakse, et oluline on kollageeni, elastiini ja teiste naha ehitusmaterjalide kvaliteet ja uuenemisvõime. Kuigi inimese DNA on kindlaks tehtud, siis üksikute geenide funktsioone tuntakse rohkem geneetiliste haiguste tekitajatena, kus üks mutatsioon võib põhjustada palju eritüübilisi ja ootamatuid tagajärgi. Naha ja geenide seost uurib teadusharu nimega dermatogeneetika.
Allikas: Kodutohter
Mida ette võtta suurte rasuste pooridega, seda loe siit.
Kuidas peaks magama, et nahale see meeldiks, sellest saad teada siit.
