1. Miks tekib põiepõletik?
Põiepõletik tekib, kui bakterid pääsevad kuseteedes liikuma tavasuunaga võrreldes tagurpidi ja jõuavad kusepõide. Neid baktereid on tavaliselt lahkliha, päraku ja kusiti piirkonnas. Bakterid pääsevad kuseteedesse väga lihtsalt suguühte ajal. Enamasti võib põletiku tekkimises süüdistada bakterit nimega Escheria coli – kolibakter. Põiepõletik ei nakatu inimeselt inimesele.
2. Kui tavaline see tõbi on?
Seda vaevust esineb naistel rohkem kui meestel. 60% naistest põeb haiguse läbi mingil eluetapil, 1/3 haigestub isegi mitu korda. Naistel tekib vaevus tihemini seetõttu, et nende kuseteed on lühemad ja haigustekitajal on lihtsam eesmärgini jõuda. Hingamisteede haiguste järel on teine väga tavaline nakkus põiepõletik, mis sunnib arsti juurde minema.
3. Mis teeb inimese haigusele vastuvõtlikuks?
Esimese tegurina võib nimetada seksuaalset aktiivsust, kuigi seda ei osata õieti seletada. Tõenäoliselt limaskest kaotab suguühte ajal lühikeseks ajaks oma tavalise enesekaitsevõime. Kui üleminekuaastate ajal muutuvad limaskestad õhemaks ja muutub ka happeline tase emakas, võib põletik hakata tihemini vaevama.
Suhkruhaigetel on põletiku korduv esinemine tavaline, vanematel meestel esineb seda tõbe koos eesnäärme suurenemisega; ka kivide tekkimine kuseteedesse mõjub samamoodi.
4. Kas külmal kivil istumine annab tõvele hoogu juurde?
Külmetamine baktereid küll kiiremini liikuma ei pane. Külmal kivil istumine ega külmetamine pole üldse mõistlik tegu, kuid senised uuringud ei seosta külmetumist põiepõletikuga.
5. Kuuldavasti võib põiepõletik võib kulgeda ka sümptomiteta. On see tõsi?
Jah, seda küll rohkem vanematel inimestel. Kuid enamasti paneb põiepõletik inimese tihemini WCs käima ja urineerimine on valulik, ka võib uriin olla sogane ning teistsuguse, veidi halvem lõhnaga.
Kui haigestunul tekib palavik, peavalu ja enesetunne muutub kehvaks, võib tegemist olla neerupõletikuga, mis vajab enamasti haiglaravi.
