Jõulukuu on traditsiooniline hõõgveini nautimise kuu. Esimesed teated kuumutatud ja vürtsidega maitsestatud veinist on pärit juba 1. sajandi Roomast. Keskaegses Euroopas võimaldas hõõgvein oma leibkonna rikkust rõhutada: vürtsid olid teadupärast väga kallid ning lihtrahva kodus neid naljalt ei leidunud.
Ka Eestis tunti hõõgveini juba keskajal. Nimelt valmistasid ja müüsid apteekrid vürtsidega maitsestatud klaretti. Meega magustatud punaveinile lisati ingverit, kaneeli, kalganirohtu, muskaati jm. Klarettki oli hinnatud eelkõige rikkama elanikkonna seas, kuna tegemist oli kalli joogiga.
Isetehtud maitsed
Poodides on pudelisse villitud hõõgveinide ja glögide valik talvisel perioodil uhke, ent hõõgveini on tegelikult imelihtne ise teha. Vaja on veini, maitse järgi suhkrut ning vürtse.
Alustame veinist. Hea hõõgveini tegemiseks soovitab veinihuviline Kuno Peek pigem marjasemat ja mitte liiga tanniinist veini, sobiks ka punane portvein või mõni kodumaine marjavein. Tuntud Briti kokk Jamie Oliver kasutab hõõgveini tegemisel itaallaste Chiantit, teine tuntud Briti retseptiautor Delia Smith eelistab bulgaarlaste Cabernet Sauvignoni.
Erinevad koolkonnad
Hõõgveini valmistamisel on kaks koolkonda. Ühed lisavad veinile meelepärased vürtsid ja maitse järgi suhkrut, kuumutavad joogi kuni 75–80 kraadini ning lasevad veidi tõmmata. Teised keedavad suhkrust või meest, vürtsidest ja vähesest veest hõõgveinitõmmise, mis enne serveerimist sooja veiniga segatakse.
Vürtsisegu võib igaüks ise kokku segada kodus olemasolevast kraamist, piirdudes 3–5 vürtsiga. Saa inspiratsiooni kõrvalolevalt fotolt!
Maitseainete valmissegud
Hõõgveini tegemiseks võib alati kasutada ka valmissegusid.
Mõned ideed.
Santa Maria hõõgveinisegu (37 g) sisaldab rosinaid, ingverit, pomerantsikoort, kaneeli, kardemoni ja nelki. Tootepakendil soovitatakse kuumutada potis pudel punast veini, 1 dl suhkrut ja pakk hõõgveinisegu 80 kraadini ning siis segul tund aega kaane all tõmmata lasta. Serveerimisel lisada klaasidesse veel rosinaid ja mandleid.
Marks & Spenceri hõõgveinimaitseaine (mulled wine spices) (21 g) sisaldab kaneeli, apelsiniviile, kuivatatud jõhvikaid, ingverit, kardemoni, muskaatõit ehk maasist, nelki ja vürtsi. Tootja soovitab segada punase veini (Shiraz või Cabernet Sauvignon) 100 g suhkru ja hõõgveiniseguga ning segu 20 minutit potis tasasel tulel kuumutada.
Meira glögimaitseaine (25 g) sisaldab üsna peeneks tükeldatud kaneeli, kardemoni, pomerantsikoort, ingverit ja nelki. Pakendil on juhised alkoholivaba mustasõstraglögi valmistamiseks.
Millist hõõgveini mujal Euroopas peamiselt juuakse?
Glögg on põhjamaades levinud nimetus kuumale maitsestatud ja suhkruga magustatud veinile. Levinumad glögivürtsid on ingver, kaneel, kardemon, nelk ja pomerants, tihti timmitakse glögi viina, brändi või akvaviidiga kangemaks. Glögile lisatakse serveerimisel rosinaid ja kooritud mandleid, kõrvale pakutakse kindlasti piparkooke.
Glühwein on levinud Saksamaal ja Austrias, kus punaveinile lisatakse kaneeli, nelki, apelsinikoort ja tähtaniisi, lisaks veel suhkrut. Kangema kraami armastajad lisavad sortsu rummi või muud sellist, siis on joogi nimeks Glühwein mit Schuss.
Brittide traditsiooniliseks talvejoogiks on mulled wine, magustatud veinile lisatakse traditsiooniliselt nelki, muskaatpähklit ja kaneeli.
Vin chaud ehk „kuum vein” on prantslaste jõulujook. Lihtsakoelisele punaveinile lisatakse veidi suhkrut, kaneeli ja nelki.
Meie lõunanaabrid lätlased armastavad karstvīns’i-nimelist jooki (populaarne on ka marjamahla ja Riia palsami soe kooslus).
Sugulasrahvas ungarlased joovad forralt bor’i ehk „keedetud veini”. Populaarsele Ungari veinile Egri Bikavér lisatakse suhkrut, kaneeli ja nelki, mõnikord ka veidi mandlilikööri.
Nipp! Kuivatatud apelsiniviilude tegemiseks pese (mahedalt kasvatatud) apelsin hoolega puhtaks ja lõika terava noaga umbes 5 mm paksusteks viiludeks. Laota apelsiniviilud puhtale ahjurestile ning kuivata 100kraadises ahjus 2–3 tundi, viilakaid korra-kaks ringi pöörates.
