Vastab notar Priidu Pärna, Eesti Omanike Keskliidu esimees
Metsaseaduse järgi on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Seaduse kohaselt on metsamaa maatükk, mis on sellise sihtotstarbega kõlvikuna maakatastrisse kantud, st metsamaa on ikka metsamaa ka siis, kui sealt on mets maha raiutud. Maatükki võib pidada faktiliselt metsamaaks ka juhul, kui see on pindalaga vähemalt 0,1 hektarit ja sellel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega (tihedus) vähemalt 30 protsenti.
Viimane parameeter tähendab seda, kui suur osa puude võradest peab katma maapinda. Metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.
Seega, kui põllumaa metsastub kas istutuse või loomuliku uuenduse tõttu, saab selle arvele võtta metsamaana. Me näeme sageli Eestimaal ringi sõites, et kasutuseta põllulapid ajapikku metsastuvad. Regulaarsete ülelendude ja õhust pildistamise tulemusena muudab ka maa-amet katastris maatükkide sihtotstarvet, kui riigi arvates on tegu metsamaaks muutunud kõlvikuga. Riigile on oluline, et katastri info oleks aktuaalne (st et mets poleks kirjas põlluna), kuid sellest oleneb ka maade maksustamine.
Kui omanik tahab põllu muuta metsamaaks ja sinna puid juurde istutada, siis pole see keelatud. Mets on ju pensionisammas. Samas on märkimisväärselt kasvanud turul ka põllumaa väärtus. Kui omanik on puid istutanud juurde ja need on piisava tihedusega ning keskmiselt 1,3 kõrguseks sirgunud, siis saab omanik taotleda selle kõlviku muutmist katastris metsamaaks, kui riik pole seda ise teinud. Nendes küsimustes võib nõu saamiseks pöörduda valla maanõuniku või riigi maa-ameti kohaliku osakonna poole.
Riik plaanib siiski seadusemuudatust, mis keelaks väärtusliku põllumaa (keskmisest suurema mullaviljakusega maa) kasutamist muul eesmärgil. Linnade ümbruses on näha, kuidas suured põllumassiivid on muudetud elamurajoonideks ning võimalus toota Eesti toitu omal maal muutunud seevõrra ahtamaks. Plaanitav seadus piiraks väärtusliku põllumaa muutmist ka metsamaaks.
