Paljajalu käimine karastab organismi ja aitab ära hoida külmetushaiguseid. Ammust ajast on tuntud närvisüsteemi kaudu kulgevad reflektoorsed seosed jalatalla ja nina ning kurgu limaskesta ahel. Kui jalgade veresooned on külma mõjul ahenenud, siis halveneb limaskesta verevarustus ja nõrgeneb vastupanuvõime viirustele ja bakteritele.
Paljajalu käimisega karastatud jalgade treenitud veresooned ei reageeri külmale ahenemise, vaid hoopis laienemisega, et hoida jalgu soojana. Samasuguselt reageerivad siis ka ülemiste hingamisteede veresooned ja haigestumisoht väheneb. Jahedaga harjunud jalgade külmetamine ei too kaasa nohu, köha, angiini või bronhiiti.
Kui käia paljajalu, tugevnevad pöialihased, kõõlused ja sidemed. Jalatalda ärritavad maapinna konarused, kivikesed ja taimestik kutsuvad rohkete puuteaistingute kaudu esile lihaste kokkutõmbeid, mis tugevdavadki pöida. Sel põhjusel aitab sage paljajalu käimine ära hoida ja leevendada lampjalgsust ning muid jalapöia kujumuutusi.
Nii et käi suvel igal võimalikul juhul paljajalu!
