„Müüsime vana Mustamäe korteri ja tahtsime leida midagi püsivat. Mõtlesime raha investeerida ja metsa osta, sellest kasvas aga midagi hoopis enamat, kui huvipakkuva maatüki kõrvaltalus elav sõber kutsus – tulge siia päriselt elama,“ meenutab Kristo kodu ehitamise loo algust. „Selgus, et sealne vana talukoht oli jagatud neljaks krundiks, millest ühe omanik oligi mu lapsepõlvesõber, teise soetasime meie, kolmanda osa ostis mu vend ja ka neljanda tüki ostsid õnneks toredad inimesed.“
Tee ja kommunikatsioonideta krundile kodu rajamiseks tuli varuda nii aega kui raha, ent tulemuse üle saab olla uhke. „Metsa keskel oli alguses väike aas, kus hea jalutada ning kui otsustasime sinna kodu rajada, siis alustasime ikka päris algusest – tee rajamisest,“ räägib perenaine Maire.
Unistuste kodu väljanägemist oli pererahvas pikalt arutanud – ikka tundus, et niisugust nagu kujutluses, ei ole võimalik ehitada. „Soovisime, et kodu oleks otsekui kindlus, tugev ja püsiv, materjalina soovisime kivi,“ meenutab Maire. „Teadsime, et viilkatuse all asuvaid pooleteistkordseid tubasid me ei soovi, samas arvestasime, et detailplaneering seab omad kitsendused.“
Kui tüüpprojektide hulgast sobilikku ei leitud, tuli unistuse poole liikumisel appi arhitekt Kristjan Järvel. „Istusime paar tundi koos, kirjeldasime, millist kodu tahaksime. Järgmine kord tuli Kristjan juba eskiisiga,“ meenutab Kristo. „Meil on sarnane maitse ja tema kogemus Hispaania villade loomisel ja Põhjamaade kliimas ehitamisel oli kasuks, samuti saime häid soovitusi, kuidas ruumide paiknemist planeerida.“
Kindlast kivist kodu
Materjalina otsustati pärast pikka kaalumist bauroci kasuks: „Kalkuleerisime, katsusime materjale oma käega, võrdlesime turul pakutavaid alternatiive,“ meenutab Kristo. „Otsustasime bauroci kasuks, sest nende plokid on sõbralikud ka allergikutele.“
„Pluss on ka see, et bauroc ei vaja lisasoojustust,“ täiendab Maire.
„Kui üks materjal on kasutusel nii sise- kui välispinnana, pole muret liitekohtade ja külmasildade pärast,“ nõustub Kristo. „Vähemtähtis pole ka see, et materjaliga on lihtne töötada, kõik süvistamised või kaablisoonte freesimised said kiiresti valmis.“
Maja loodi täiesti uue projekti alusel: kõikjal on tunda avarust ja valgust. Peremehe sõnutsi püüti pimedate kohtade tekkimist igati vältida ja nii pääseb valgus esimesel korrusel asuvasse elutuppa ning kööki läbi maja kolmes küljes asuvate akende. „Lõunakülge paigutasime põhilised elamisruumid ehk omavahel ühendatud köögi, söögi- ja elutoa, põhjasuunal asuvad saun, pesemisruum ning garaaž.“
Maja teisel korrusel on ema-isa ja laste magamistoad, igas neist garderoob: „Teadsime, et ei soovi suuri kappe ega taha poodides mööblijahti pidada, garderoobidesse mahuvad nüüd nii riided kui mänguasjad. Oleme rahul,“ sõnab Maire, kes soovitab panipaigad igas kodus läbi mõelda.
Selle tulemusel on Kasemetsa kodu keskel isegi sahver, kuhu potid-pannid lahedalt ära mahuvad.
Õige kodu ei saa kunagi valmis – mõnikord võtavad aega ka suuremad tööd. Nii on Kasemetsa kodu viimistlus veel lõpetamata, aga kuna tegu on baurocist ehitatud hoonega, ei juhtu majaga midagi halba: seegi on bauroc plokkide suur eelis, töid saab teha just sellises tempos, kui pererahvale mugav.
Nõuanded sõpradelt
Pererahvas on täna rahul, et levinud kõnekäänd – esimene maja ehita vaenlasele – nende puhul paika ei pea ja tulemus on saanud hea. Nõuannete ja inspiratsiooni ammutamiseks räägiti nii sõprade kui ka kolleegidega ja võeti saadud soovitusi arvesse.
„Näiteks tõstsime kabineti ukse teise kohta: nüüd ei avane see elutuppa, vaid trepi alla. Kasutame kabinetti ka külalistetoana ja muudatuse tulemusel on see ruum nüüd privaatsem, samuti võitsime algse uksekoha kõrval pinna seinakapi ehitamiseks. Ka välisukse tõime ettepoole – tekkis lisaruum riietele ja esikuna mõeldud pind muutus avaramaks halliks, kuhu kogunetakse jõulude ajal kuuse ümber ja kus jõuluvanalgi on ruumi istet võtta,“ räägib Kristo.
„Tasub mõtteid jagada, küsida, kuulata ja ideid edasi-tagasi põrgatada,“ nõustub Maire. „Nii võib palju õppida.“
Varu aega
Kasemetsa kodu ehituseks kulus kaks aastat, just parasjagu, et kõik mõtted ja ideed jõuaksid kiirustamata settida. „See on ka oluline, et ehituse protsess ei olnud närviline, kodus oli juba ehituse ajal hea õhkkond,“ teab Maire. „Nii ehitaja, arhitekt, konstruktor kui Bauroci inimesed olid kättesaadavad ja mõtlesid kaasa.“
Pererahvas teadis, mida ootab – rahulikku ja hubast kodu. Talvistel kuudel soojendab Kasemetsa kodu nüüd maaküte ja õdusust lisab kaminasse süüdatav tuli.
Mida aga soovitada neile, kel oma kodu loomise unistus alles algusjärgus?
„Minu soovitus on teha põhjalikult kõik projektid – ka elekter, kanalisatsioon ja vesi – ärge lükake projektide loomist edasi, siis saab olla kindel, et asjad on pärast nii, nagu soovitud: elektripesad ja kommunikatsioonid õigetes kohtades, uksed ei lähe asjade vastu,“ lausub Kristo.
„Ja mõelge oma unistused läbi ja rääkige inimestega, kel on kogemused,“ võtab Maire jutu kokku.
Pane tähele:
Kasemetsa kodus on 247 m2 köetavat pinda, tegu on unikaalse projektiga, mis oli väljakutseks nii arhitektile kui konstruktorile.
Hoone on ehitatud bauroc ECOTERM+500 plokist, sest see lahendus on mugav ja keskkonnasõbralik, materjal on kergesti töödeldav, samuti pole ohtu erinevast materjalist kihtidega kaasnevate võimalike külmasildade tekkimiseks.
Ehitus vältas kaks aastat – parem on planeerida aega varuga, siis väldid kiirustamisest tingitud stressi.
Hoone väljast viimistlemine on hetkel veel pooleli – Bauroci plokkidega saab nendeks töödeks võtta piisavalt aega, mineraalmaterjali alusel valmistatud toode ei mädane ega hallita. Plokksein on kohe soojapidav ja ilmastikukindel ka ilma välisviimistluseta.
Mõtle läbi oma soovid, tee põhjalikult kõik vajalikud projektid, nii on ehitus sujuv ja tulemus vastab soovitule.
Lähemalt vaata www.bauroc.ee