"Mida vähem on naabritega mittesoovitavat kontakti, seda vähem konflikte," on selgitanud saksa ruumipsühholoog dr. Harald Deinsberger. Tema sõnul on oluline, et oleks võimalik otsustada, kus ja kuidas naabrid omavahel kokku puutuvad: väga selgelt olgu piiritletud ning üheselt mõistetav, milline on avalik ja ühiskasutatav, milline privaatne ruum. "Kui keegi oma tegevusega tungib teise privaatsesse ruumi, olgu selleks siis lärm, hais, suits või hullemal juhul näiteks veekahjustused, siis on mõistetav, et see häirib ja närvidele käib," selgitab ta. Siiski tasuks psühholoogi sõnul esmalt proovida naabritega kontakti saada, et alustada heade suhete ülesehitamist. "Tehke näiteks väike soolaleivapidu, kuhu kutsute ka nemad, või kutsuge lihtsalt naabrid külla," soovitab ta.
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul aitab täpselt paika pandud sisekorra eeskiri vältida kortermajas ette tulevaid tülisid ja pahandusi. “Näiteks kui mõni naaber on harjunud majas suitsetama, või käib palju hiliseid ja lärmakaid külalisi – sellised olukorrad on ühistutes ühed suuremad tüliõunad,” rääkis Mardi.
Tema sõnul tulekski ühistul võimalikult detailselt paika seada maja sisekorra reeglid. “Reeglites peaks täpselt ära märkima, missugused keelud kehtivad suitsetamisele hoones, millal algab öörahu, kuidas peavad ennast üleval pidama korteriomanike külalised,” loetles Mardi punkte, mis sisekorra eeskirjas kirjeldatud võiks olla. “Aga seal võib kirja panna ka näiteks pööningu kasutamise reeglid – kuidas on korraldatud majaelanike asjade hoiustamine pööningul ning kas pesu kuivatamine seal on lubatud,” rääkis Mardi. “Niisamuti tuleks ära kirjeldada ühise aialapi või grillinurga kasutamine, et arusaamatusi ei tekiks.”
Mardi sõnul aitab üldkoosolekul kinnitatud sisekorra eeskiri ka omavahelisele suhtlusele kaasa. “Palju pahandusi võibki olla tingitud puudulikust kommunikatsioonist või sellest, et inimesed tõlgendavad asju erinevalt. Ühine kinnitatud sisekorra eeskiri, mis kõigile korteriomanikele teada ning majas ka nähtavale kohale välja pandud, annab kindlustunde, et kõik elanikud on maja reeglitest ühtviisi aru saanud ning kohustuvad neist kinni pidama.”
Oma majas tekkivad tülid tuleks aga Mardi sõnul ise ära lahendada, selle asemel, et kohe politseid ja kohtuid koormata. “Meedia kaasabil on avalikkuse ette jõudnud mitu naabritevahelist tüli, kus ühel juhul politsei sai tühiväljakutseid. Taolid juhtumid sunnivad tõdema, et inimeste oskus kompromisse leida kipub jääma kasinaks ning see omakorda teeb asjatut lisatööd politseile, kel tarvis palju olulisemate asjadega tegelda kui kellegi lõhutud begooniapott või välja juuritud elupuu,” tõi Mardi näiteid.