Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Päästeamet alustasid tänavu märtsis koostööprojekti “Tuleohutus kortermajas”, et juhtida tähelepanu tuleõnnetustele kortermajades ja tõsta korteriühistute juhtide teadlikkust nende õnnetuste ennetamise võimalustest. Koos anti välja ka tuleohutuse juhis, mille iga ühistu soovi korral tasuta Eesti Korteriühistute Liidust saada võib, et see siis oma maja seinale riputada.
Mullu toimus majade keldrites 34, trepikodades 37 ja pööningul 25 tulekahju. "Kui trepimademel troonib kellegi vana kapp, vähendab see päästetee laiust," selgitas Päästeameti Lääne päästekeskuse peainspektor Erti Suurtalu EKÜL ajakirjas Elamu. Kui elanik siiski jonnakalt oma koli trepikojast ära viia ei taha, tuleks Suurtalu sõnul katsuda alguses ühistul oma jõududega hakkama saada. "Võib üles panna sildid äraviimise kohta vms, see võib aidata. Kõige viimases hädas aitab päästeameti ettekirjutus, kuid seda tehakse ikka ühistule, mitte üksikule korteriomanikule," selgitas ta. "Kortermajas peaks kõik need reeglid - ladustamine, tehnosüsteemide muutmine jne. - olema kirja pandud korteriühistu sisekorraeeskirjas," andis Suurtalu nõu. "Kui dokumendid puuduvad, on üksikisikutele raske selgeks teha, kuidas toimida."
Kelder on tema sõnul arvestatud tuletõkkesektsiooniks, aga seal ei tohiks Suurtalu sõnul seal hoiustada ohtlikke, veel enam, isesüttivaid materjale. Trepikojas võib saatuslikuks saada ka hooletu ümberkäimine tulega: hõõguvast suitsukonist või küünlast võib samuti tulekahju alguse saada.