Voodrilaud sobib kasutamiseks nii laes, kui ka seinal. Sageli kaetakse voodrilauaga vaid üks terve sein või pool seina kõrgusest, et lisada sisekujundusele aktsenti. Neutraalsema ja tagasihoidlikuma tulemuse annab faasitud servadega sisevoodrilaud, kus kahe laua kokkupanemisel jääb nende vahele vaid väike faas.
Voodrilaua paksuse osas peitub lihtne reegel – mida paksem on sisevoodrilaud, seda ühtlasem on tema niiskusrežiim.
Seega on ka paksema sisevoodrilauaga viimistletud pinnad stabiilsemad. Põhjamaiste standardite järgi on sisevoodrilaua soovituslik minimaalne paksus 14-15mm, eriti niiskete ruumide vooderdamisel. Võib kasutada ka õhemat, populaarsemat ja odavamat 9 mm-12 mm sisevoodrilauda (kuuse valik, männi valik), kuid tuleb arvestada võimaliku suurema riskiga sagedasematest ja suurematest mahumuutustest tingitud probleemide tekkeks. Samuti on varieeruv ka sisevoodrilaua laius.
Kitsama laua plussiks on väiksem kõmmeldumise ja lõhenemise risk ekspluatatsiooni käigus. Mida laiem laud, seda suurem on risk, et see peale paigaldamist õhurežiimi muutuste tõttu ruumis kõmmeldub ja lõheneb. Risk kõmmeldumisele ja lõhenemisele on väga madal ka laia lamellidest kokku liimitud sisevoodri puhul.
Millisest puidust?
Puuliigi valikul tuleks silmas pidada kuuse ja männi puidu erinevaid omadusi. Männi puit on tumedama, punaka tooniga ja muutub aja jooksul ning UV-kiirguse toimel veelgi tumedamaks.
Männi lüli- ja maltspuidu toonide erinevusest on männipuidule iseloomulik kirju ja vahelduva laiusega punane-kollane muster. Oksasus on hõredam kui kuusel, ent oksad on läbimõõdult suuremad ja tihti esineb musta oksa ning koorega oksa. Mänd sobib kasutamiseks naturaalsel kujul või valge poolläbipaistva pinnaviimistlusega hästi suurematesse või valgusküllastesse ruumidesse, kus tema tume toon ei mõju rõhuvalt. Samuti on männi puit sobilik katva pinnavärviga värvimiseks, sest männi oksad on väiksema tihedusega ning seetõttu ei lõhene kuivatusprotsessi käigus ja hilisemal töötlemisel. Sellest tulenevalt on peale katva pinnavärviga värvimist männi sisevoodrilauas oluliselt vähem silmatorkavaid pinnadefekte.
Kuusepuit on heledama tooniga ja säilitab oma tooni ka pikema aja vältel, kolletudes ainult vähesel määral. Oksasus on tihedam kui männil, kuid oksad on toonilt neutraalsed, väiksemad, surnud ning kooroksi on väga vähe või pole üldse. Kuusk, kui hele puit sobib naturaalsel kujul või valge poolläbipaistva pinnaviimistlusega hästi ka väikestesse või hämaramatesse ruumidesse. Kuna kuuse puidule on iseloomulikud kuivamislõhed okstes, siis ei sobi kuuse sisevoodrilaud katva pinnavärviga värvimiseks, sest okste kuivamislõhed võimenduvad katva pinnavärvi all veelgi rohkem.
Värvitooni valimisel tuleb arvestada, et värvikaardil olev toon erineb vähemal või suuremal määral alati lõpptulemusest. Värvikaardiks on enamasti paberi peale trükitud trükivärv, mis erineb oma läikusastmes ja valguse murdumise omadustes puidu peale kantud päris värvist. Seega, kui kahtlete valitud värvitoonis või soovite mõnd kindlat tooni saada, siis leppige pikema tarneajaga ja tellige näidistükid päris värviga päris puidul. Samuti on võimalik tellida ühe kihiga viimistletud materjali. Vajadusel saate peale paigaldamist seinas teise kihiga tooni parandada.
Voodrilaua paigaldusest
Sisevoodri paigaldamisel tuleb arvestada ruumis esinevat niiskuse, seinast eralduva niiskuse ja ruumi ventileeritusega. Lisaks tuleb arvestada ka alusseina materjali tüüpi ja alusseina pinna siledust.
Näiteks võib siledapinnalisele loodis puitkarkass alusseinale, mis asub kuivas ja hästi ventileeritud ruumis, kinnitada sisevoodri vahetult alusseinale. Kivist, betoonist ja teistest materjalidest alusseina puhul on sisevoodri alla vajalik paigaldada alusroovitus, mille külge lauad oleks võimalik kinnitada.
Olenevalt voodri paigaldussuunast kinnitatakse roovlatid vertikaalselt või horisontaalselt. Roovlattide sammu määrab voodrilaudade paksus. Mida õhem laud, seda tihedam roovitus.
Tavaliselt tehakse roovitus 600 mm sammuga. Stabiilse ja tasapinnalise aluse korral võib kasutada 18 x 45 mm latte. Mida ebatasasem ja nõtkuvam on alus, seda paksemast materjalist tuleb teha roovitus. Kuiva ja hästi ventileeritud ruumi puhul võib roovlatid paigaldada ühes tükis ehk roovlattide otstes pole õhutusvahesid vaja. Niisketes ruumides näiteks saunas ja vannitoas tuleb alusroovitus paigaldada roovlati juppidest, mis oleks otstest üksteisest eemal, tagamaks seina vahel tõhusama õhu liikuvuse.
Voodrilaudade kinnitamiseks sobivad kuumtsingitud naelad,roostevabad kruvid või voodrilaua kinnitamiseks mõeldud spetsiaalsed klambrid, mis sobivad vaid täispunniga profiilide kinnitamiseks. Sobiv kinnitusvahendi pikkus on selline, et ta ulatuks alusroovitusse vähemalt voodrilaua 1,5 kordse paksuse võrra. Lõhenemise vältimiseks ei tohi kinnitada laudu otsale liiga lähedalt, ohutu kaugus on 7-10cm. Kui on vaja kinnitada otsale lähemalt, siis tuleb eelnevalt augud ette puurida.
Vertikaalse paigalduse puhul alustatakse paigaldamist välisnurgast. Kui välisnurka ei ole, siis sisenurgast. Horisontaalset voodrilauapaigaldust alustatakse sulundipunn üles suunatud, paigaldamine alt üles.
Kui sisevoodrit paigaldatakse lakke ja seinale korraga, tuleks alustada esmalt lae katmisega. Voodrilaua liitekohad peavad olema 10 mm kaugusel piirneva seina, lae või nurga asukohast, hiljem tuleks tekkivad pilud katta lae, nurga ja põrandaliistudega.
Allikas: Puumarket
