Organismi ealised muutused ei ole haiguslikud, vaid loomulik talitluslike võimete muutumine.
Vananemine on pärilikkuse ja keskkonnategurite koosmõjul ilmnev bioloogiline nähtus, mida mõjutavad haigused. Haigusi saab ravida, vanadusmuutusi leevendada.
Aastatega muutub ka organismi peastaap – aju. Vananemisel ajukude väheneb, elundite talitluse reguleerimise võime nõrgeneb, mäluhäired sagenevad jne. Mälu muutumine võib olla seotud ka ajuvereringe halvenemise või Alzheimeri tõvega.
Haiguste sagenemise põhjuseks vananemisel on tervisekahjulike tegurite mõju kuhjumine ning organismi vastupanu- ja kohanemisvõime nõrgenemine.
Aeg jätab ka nahale oma jäljed. Naha ealised muutused on varem või hiljem väliselt märgatavad, marrasknaha rakkude hulk väheneb ja nahk õheneb. 45. eluaastani paikneb juuksekarvasibul 2,8 mm sügavusel, pärast 70. eluaastat aga 2,1 mm sügavusel.
Nahas sisalduvate sidekoekiudude elastsus väheneb, nahk lõtvub ja kortsub. Koos naha kõhetumisega väheneb higinäärmete arv. Rasunäärmed säilivad, kuid rasu tekib vähem. Et ka naha sidekoe veesisaldus väheneb, siis muutub nahk mitte ainult kortsulisemaks, vaid ka ülearu kuivaks.
Aastatega muutub naha pigmentatsioon. Pigmendirakke jääb vähemaks, kohati võivad tekkida pigmendita valged laigud. Samal ajal on üsna tavaline, et juba keskeas võivad nahale tekkida mõnemillimeetrise läbimõõduga pruunikate pigmendilaikude kogumikud, mis ei tõuse nahapinnast kõrgemale. Harvem tekivad nahale healoomulised vanuritüükad, mida võib näol ja kehal olla kümneid.
Nahka nooreks tagasi me ei saa, kuid sobiv nahahooldus aitab ealiste muutuste ilmnemist mõnel määral pidurdada. Väidetakse, et kortsud teevad küll mehe mehelikumaks, kuid mitte naist naiselikumaks. Kuid küpses eas naist võivad kortsud ka kaunistada.
Silmad nõuavad lugemisprille
Silmaava (pupill) on suurim 10–15aastastel lastel, kõige väiksem aga pärast 60. eluaastat. Väikese silmaava tõttu pääseb silma vähem valgust. Seetõttu vajab vananev silm rohkem valgust, et selgesti näha. Lugemiseks vajab 50aastane umbes kaks korda ja 60aastane kuni viis korda tugevamat valgustust kui 40aastane inimene. Umbes 40.–50. eluaastal hakkab silmaläätse elastsus järk-järgult vähenema.
See ei kumerdu enam piisavalt, et lähedal asetsevaid esemeid teravalt näha. Vananemismuutused kujunevad alati isikupärase kiirusega, kuid 60. eluaasta paiku on suur osa inimestest silmaläätse lamenemise tõttu kaotanud lähedale vaatamiseks kohanemise võime – neil on arenenud vanema ea kaugelenägevus. Nad vajavad lugemisprille.
Kuulmine nõrgeneb aegamööda
Normaalse vananemise ühe nähuna hakkab kõrgete helide kuulmine nõrgenema juba 20.–35. eluaasta paiku. Põhjus on sisekõrva verevarustuse halvenemine ning kuulmisrakkude ja närvilõpmete kõhetumine. Muutuste tekkimisele aitavad kaasa välised tegurid, eelkõige müra (tootmisseadmed, liiklus, muusika) ja liigne stress. Meestel on kuulmiselundi ealised muutused sagedamad ja raskemad kui naistel. Mõnel on kuulmine tunduvalt nõrgenenud 60. eluaastaks, teisel peaaegu muutumatuna säilinud 90aastaseltki.
Puhtalt vanusega kaasnev kuulmise nõrgenemine takistab harva igapäevast suhtlemist. Küll võib juhtuda üllatusi. Näiteks küsite midagi eakamalt mehelt, kuid too ei tee kuulmagi. Kordate küsimust valjemalt ja saate kohe pahandada: “Mis sa karjud, ega ma kurt ole!” Nii on lood ealise kuulmisnõrkusega. Kui vaja, saab appi võtta kuuldeaparaadi.
