Lamekatus vajab talveks ettevalmistamist

kodus.ee
Kahjustuste vältimiseks bituumenkatusel alati liikuda pehme tallaga jalatsites ning hoiduda jalgade lohistamisest. | Tootja

Moodne lamekatus maapinnalt vaadates ei paista ning nii võib sootuks meelest minna, et enne talve tulekut vajab ka see katusetüüp ülevaatamist. 

Bituumenkatusetootja BMI Icopal Eesti juht Kedri Ojala seletab, milliste hooldustöödega saab iga majaomanik ilma raskusteta ise hakkama. 

Nagu muidki katuseid, tuleb ka lamekatust kontrollida kaks korda aastas – kevadel pärast lume sulamist ja sügisel puudelt lehtede langemise järel ehk nüüd õige pea. Ülevaatust tuleks teha pilves ilmaga, sest soe päike muudab bituumenkatte pehmemaks ning siis on katusel kõndides suur oht seda vigastada. Samuti tuleb kahjustuste vältimiseks bituumenkatusel alati liikuda pehme tallaga jalatsites ning hoiduda jalgade lohistamisest. 

 

Taimestiku koht pole katusel
 

Esmalt tuleks kontrollida, ega katusel pole löökidest või kukkunud esemetest tekkinud kahjustusi ning kas katusekatte ühenduskohad on kinni. Seejärel tuleks katuselt eemaldada kogu praht: langenud lehed ja oksad, katusele visatud pudelid ja kivid jne. Suurema prahi saab käsitsi kokku korjata, lehesodi kokkupühkimiseks aga kasutada pehmet tänavaharja. Kindlasti ei tohi kasutada kõvasid ega teravaid abivahendeid, näiteks raudlabidat või -harja.

Kui katus on aastaid olnud hooldamata, siis on täiesti reaalne, et katusel hakkab kasvama rohi ja isegi puud. Kuigi spetsiaalsed rohekatused on ägedad, tuleb tavalisel lamekatusel rohust ja puudest lahti saada. Bituumenkattesse tunginud taimejuured loovad võimaluse vee pääsemiseks katusekihtide vahele, mis aja jooksul ning krõbedate külmakraadide ja sulailmade vaheldudes võib viia katuseleketeni. 

 

Vihmaveesüsteem vajab puhastamist
 

Samuti tasub korraliku vihma järel kontrollida, ega katusele ei ole tekkinud n-ö väikseid basseine. Kui vesi katuselt ära ei voola, siis võib üldjuhul olla kaks põhjust. Esimene ja lihtsam on see, et vihmaveesüsteem on umbes. Äravooluavadesse ja vihmaveerennidesse kipub kogunema lehe- ja oksasodi ning aastate jooksul ka kiltkivipuru, millega bituumenmaterjalid vastupidavuse suurendamiseks kaetakse. See puru tuleks vihmaveesüsteemist eemaldada, sest lisaks võimalikele ummistustele annab see tublisti kaalu, võib rennide õiged kalded rikkuda või koguni need katuseräästast alla tuua. 

Isegi kui vihmaveesüsteem on kenasti puhas, võib talv tuua ikkagi ühe probleemi, mis takistab vee äravoolu katuselt. Nimelt kipub vihmaveerennidesse kogunema jää, mis piisavalt massiivseks kasvades blokeerib veevoolu kuni soojemate ilmadeni. Selle vältimiseks võiks vihmaveesüsteemi varustada küttekaablitega, mis hoiavad selle jääst puhta ning aitavad vältida ka jääpurikate teket katuseräästasse.

Teine põhjus n-ö basseinide tekkeks on halvem: katusekonstruktsioon on teatud kohtades läbi vajunud ning katusele on tekkinud madalamad kohad. Nii vajunud ja paindunud alad katuses kui ka ebatavaline vetrumine või hoopis ebaharilikult kõrgemad kohad annavad märku sellest, et katus võib olla lekkinud või on bituumenkihi alla kogunenud niiskus. Selle kõrvaldamiseks majaomaniku enda oskustest enam tavaliselt ei piisa ning tuleks kiiremas korras enne talve tulekut ühendust võtta professionaalse katusemeistriga, et vältida probleemide süvenemist. 

 

Läbiviigud tuleb hoolikalt üle kontrollida
 

Katuselekete ennetamiseks tuleks üle kontrollida kõikvõimalikud läbiviigud katusest, hinnates, kas nende tihendusäärised on terved ja vettpidavad. Tänapäeval on paljudesse korteritesse paigaldatud kamin, mis loomulikult vajab ka korstent. Nii korstna läbiviigu ümbrus kui ka metallkorsten ise tasuks kriitiliselt üle vaadata, sest on ette tulnud, et vesi jõuab tuppa just hooletult paigaldatud korstnamoodulite vahelt. 

Niiskuskahjustuste vältimiseks on oluline, et avatud oleksid katuse kõik tuulutuspraod, avad ja kanalid, sest nende kaudu pääseb igas hoones loomulikult tekkiv niiskus välja ega kondenseeru katuse aluspinnale. Viimasena peaks üle vaatama, kas katuseakende ja -kuplite kaitseplekid on terved, tihendid ja kinnitused paigas ning kondensaadirenn prahist vaba. 

Väiksemaid remonditöid, näiteks plekkdetailide kinnitamist või bituumenkatte väiksemate aukude katmist võib teha majaomanik ka ise. Tihendustöödeks tuleks kasutada SBS-kummibituumenist mastiksit. Suurem remont tuleb siiski tellida katuse ehitajalt või professionaalselt katusemeistrilt. 

Sarnased artiklid