Peituva rauapuuduse korral on kliiniline veri veel referentsväärtuste piires, kuid rauavarude tase ehk ferritiin on madal. Osadel inimestel on peituva rauapuuduse korral sümptomeid, kuid tihti on peituv rauapuudus juhuleid ehk inimene ise ei teagi, et rauavarud on otsakorral. Rauapuudusele iseloomulikud sümptomid on näiteks haprad küüned ja juuksed, kahvatu nahk, lõhed suunurkades, rahutute jalgade sündroom, isutus või hoopis imelikud isud, motoorne rahutus, ärrituvus, pearinglus, sageli tekkivad või ägenevad peavalud, meeleolu alanemine ja külmakartlikkus.
Väsimus ja nõrkustunne, südamepekslemine ja õhupuudustunne esinevad tihti juba rauapuudusaneemia korral. Sümptomite puudumine ei välista peituvat rauapuudust, mis teebki sellise rauapuuduse vormi salakavalaks.
Rauavarude taset ehk ferritiini saab kontrollida näiteks perearsti juures. Perearst määrab kindlasti ka kliinilise vere ja vajadusel teisigi rauapuuduse diagnostikas kasutatavaid analüüse. Tihti on aga probleemiks ferritiini tulemuse tõlgendamine – kui tühjad peavad rauavarud olema, et peituvat rauapuudust diagnoosida? Rahvusvahelistes uurimustöödes ning nii Soomes kui ka Eestis diagnoositakse peituvat rauapuudust ferritiini väärtustega alla 30 (mitte kõik arstid). Siinkohal tasub välja tuua, et referentsväärtuste alampiir on täiskasvanutel naistel Synlabis 10. „Tuleb loota arsti teadmistele ja kogemusele peituva rauapuuduse diagnoosimisel.
Kahjuks kuuleme igapäevaselt nii Eestis kui ka Soomes, kuidas rauapuudusele iseloomulike sümptomitega patsient saadetakse koju tagasi, kui ferritiin on näiteks 15, või lõpetatakse rauapreparaatide võtmine liiga vara, kui ferritiin ei ole tõusnud piisavalt kõrgele. Tähtis on tõsta teadlikkust nii meditsiinipersonali kui ka tavainimeste hulgas peituva rauapuuduse kohta,“ selgitab Nôgeli üks asutajatest Laura Visnapuu.
Mis aga rauapuudust põhjustab?
Peamised rauapuuduse põhjused on suurenenud rauavajadus, vähene raud toidus ning ka lehmapiimatoodete rohke tarbimine, eriti toiduga samaaegselt piima joomine. Toitumisterapeut ja Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni juhatuse liige Triin Muiste soovitab meeles pidada, et piim on eelkõige söök, mitte jook. Paljud lapsevanemad pakuvad lastele söögi kõrvale joogiks piima ja joovad ka ise toidu kõrvale piimatooteid – tähtsaim jook on aga vesi ning sellega tuleks ka lapsi varakult harjutama hakata. Rauapuudus ohustab kõige rohkem viljakas eas naisi (menstruatsioon), rasedaid ja imetavaid naisi (suurenenud rauavajadus), eakaid (ükskülgne toitumine, kroonilised haigused) ja lapsi (suurenenud rauavajadus, lehmapiimatoodete rohke tarbimine).
„Üks lihtne tegu, kuidas lastel ja ka täiskasvanutel rauapuudust mõnevõrra vähendada, on rauarikka toidu kõrvale vee või mahla eelistamine. Lehmapiim sisaldab rohkelt kaltsiumi ning teatud fosfopeptiidid lehmapiimavalgus seovad tugevalt rauda, vähendades raua imendumist. Siinkohal on vajalik jällegi teadlikkuse tõstmine riiklikul tasandil, sest just lasteaiad ja koolid on need kohad, kus lapsed suure osa oma päevast veedavad ning lõunasööki söövad,“ lisab Laura Visnapuu.
Kahjuks ei ole Eestis rauapuudus(aneemiat) palju uuritud. Tartu Ülikooli lastekliiniku kunagine doktorant ning anestesioloogia- ja intensiivravi resident dr Neve Vendt kirjutas 12 aastat tagasi Eesti väikelaste kehvavõitu statistikast, kus ta tõi esile, et Eestis kannatab rauapuuduse all veerand 9–12-kuisetest imikutest, mis on kõrge näitaja. Dr Vendt ja teine uuringus osalenud TÜ Kliinikumi lastekliiniku arst dr Heli Grünberg tõid välja, et vaid hemoglobiini jälgimine ei ole piisav rauapuuduse ennetamiseks – eesmärk on ennetada peituva rauapuuduse kujunemist aneemiaks.
„Dr. Vendt on kirjutanud, et eesmärk peaks olema rauapuuduse avastamine lastel enne aneemia tekkimist, sest kui aneemia on juba välja kujunenud, siis on aju arengu edasised häired suhteliselt kindlad. Ka täiskasvanud võiksid lehmapiimatoodete rohket tarbimist vältida, rauapuudus on kahjulik igas vanuses. Raud osaleb lisaks hapniku transportimisele organismi mitmetes tähtsates funktsioonides. Näiteks on vaja rauda mitmete ensüümide töös ning mitteheemsete ensüümide kofaktorina. Dr. Vendt tõi välja lehmapiimatoodete liiga suure osakaalu meie toidusedelis. Ka Tervise Arengu Instituut on kutsunud inimesi tähelepanelikumalt järgmina toidupüramiidi ja vähendama lehmapiimatoodete tarbimise kogust,“ lisab toitumisteaduseid õppiv Laura Visnapuu.
Nôgel on raua teemale spetsialiseerunud Eesti toidulisandifirma, kelle üks eesmärkidest on Eestis rauapuuduse ning rauasoolade kohta teadlikkuse tõstmine. Kõikides Nôgeli rauapreparaatides on kasutatud kõrge biosaadavusega kõhusõbralikumat kahevalentset raudbisglütsinaati. Nôgel tõi esimesena Eestis turule raudbisglütsinaadi rauasiirupi, mis on välja arendatud spetsiaalselt imikuid ja väikelapsi silmas pidades.
