Luuüdis rändav hulgimüeloom

Urve Vilk

Shutterstock

Hulgimüeloom on pahaloomuline kasvajaline haigus, mille tavapärasteks sümptomiteks on luuvalu, seljavalu ja ka väsimus. Kuidas see tekib ja kuidas haigust ravitakse, selgitab hematoloog Edward Laane.

Hulgimüeloom on verevähitüüp, mis tekib luuüdis pahaloomuliseks muutunud plasmarakkude vohamise tõttu.

"Plasmarakud on leukotsüütide ehk valgeliblede hulka kuuluvad rakud. Need kuuluvad inimese immuunsüsteemi ja toodavad erilisi aineid immunoglobuliine ehk antikehi haigustekitajate ja organismi sattunud võõraste antigeenide vastu. Muutunud plasmarakk aga enam seda ei tee. Võtame näiteks SARS-CoV2-viiruse, mis põhjustab COVID-19: kui inimene haigestub, toodavad plasmarakud viiruse vastu antikehi. Müeloomi korral toodetakse samuti antikehi, aga need ei ole mitte viiruse vastu, vaid nii-öelda mitte millegi vastu," selgitab Kuressaare haigla ja Confido meditsiinikeskuse hematoloog Edward Laane. Tohter lisab, et pole täpselt teada, mille vastu muutunud plasmarakk neid toodab.