Nimi: Beth Chatto Gardens / Beth Chatto aiad
1960. aastal rajatud vabakujuline ökoloogiline aed
Asukoht: Elmstead Market, Colchester, Essex, Suurbritannia
Suurus: 2 hektarit
Kliimatsoon: USDA 8
Kui Beth Chatto oma abikaasa Andrew Chattoga 1960. aastal Essexisse maja ehitama asus, pidid nad leppima maa-alaga, mis oli põllumajandusega tegelemiseks sobimatu – küll liiga kuiv, niiske või varjuline. Mõnes kohas kasvasid ligi 300aastased suured tammed, mis tekitasid palju varju ja tõmbasid ümbritsevalt maa-alalt ära kogu niiskuse. Teised aiaosad olid aga jälle liigniisked ning savised. Piirkond on ka teiste Inglismaa osadega võrreldes väga väikese sademetehulgaga. Aednik suutis pöörata need tingimused enda hüvanguks ja 50 aastaga rajas ta siia aia, kus igale „probleemsele” kasvukohale leiti taimed, kes ka looduses eelistasid samasuguseid tingimusi. Kui seni oli Inglismaa aedades kasutusel palju sorte, mis vajasid üleliia hoolt, siis Beth kasutas oma aias tugevaid ja vastupidavaid looduslikke liike.
Naise põhiline mõjutaja selle aia rajamisel oli tema abikaasa Andrew, kes uuris maakera looduslikke kooslusi ning uute taimede kasutamisvõimalusi aedades. Mehe uurimuslik töö julgustas aia perenaist proovima uusi, seni aianduses tundmatuid liike. Oluliselt on suunanud Bethi ka tema sõber, kunstnik ja aednik Sir Cedric Morris, kes 25 aasta vältel jagas naisele oma aia vähelevinud taimi ja nende seemneid, millest enamikku veel Inglismaa aedades ei kasvatatud. Just neist kingitud seemnetest ja pistokstest sai alguse haruldaste taimede kasvatamine-paljundamine Beth Chatto poolt ning nüüdseks on sellest kasvanud välja suur, üle 2000 eri taksoniga puukool.
Maailmakuulus taimevalik
Tänu mitmekülgsele taimevalikule on see kuulus aed aastaringselt nagu teatrilava. Aia perenaise jaoks pole esimesel kohal õiterohked värvilaigud, vaid hoopis vormid ja tekstuur. Loomulikult meeldivad Bethile ka õied, kuid kogenud aednikuna teadvustab ta, et enamik taimi õitseb vaid 2–3 nädalat. Seetõttu armastab ta väga mustreid luua lehestikuga. Nüüd, 60 aastat pärast aia rajamist, on paljud siin kasvavad taimed meilegi tuttavad. Ometi ei tasu unustada, et mitmed kunagi haruldased olnud ning vaid ladinakeelseid nimesid kandnud liigid on leidnud just siit tee puukoolidesse üle maailma ja sealt ka meie aedadesse.
Beth Chatto 2 hektari suurune aed on kujundatud vabas stiilis ning jagatud erinevateks osadeks sõltuvalt sellest, milliseid tingimusi aia mullastik ja olemasolev valgus pakuvad. Nii saab aias nautida lopsakat veeaeda, pikki looklevaid püsikupeenraid, metsaaeda, tõstetud peenardega mäestikuaeda ning kuiva ja päikeselist kruusaaeda.
Nelja tiigiga veeaed
Veeaed on rajatud aia madalamasse ossa, kuhu on kaevatud 4 omavahel ühendatud ja allikatest toituvat tiiki. Veekogusid ümbritsevad lopsaka kasvuga niiskuslembesed taimed ning kuumadel suvepäevadel on õhk siin alati jahutav ja värskendav. Vees õitsevad sinetav südajas pontedeeria (Pontederia cordata) ja valged vesiroosid. Tiike ümbritsevatel peenardel kasvab palju suure lehestikuga liike, nagu kilplehed, rodgersiad, hostad. Eriti võimas ja pilkupüüdev on brasiilia gunnera (Gunnera manicata), mis inglise keelest tõlkides tähendab hiidrabarberit. Suurtele ümaratele lehtedele pakuvad kontrasti iiriste perekonna esindajad, näiteks sile iiris (Iris laevigata) ’Variegata’. Niiskel alal õitsevad kevadel kevadvõhad ja mitmed priimulaliigid. Perenaise ühed lemmikud on bulley priimulad (Primula bulleyana), kes moodustavad korrustena oranžikaid õisikuid. Suve teisel poolel võtab aga tiike ümbritsevatel peenardel võimust roosades-lillades toonides värvipalett, mille loovad vesikanepi, kaelus-ussitatra ja kukesabade õisikud. Puudest kasvavad siin niiskemal alal hiiglastest sooküpress ja metasekvoia.
Varjuaed iidses tammikus
Edasi viib tee külastajad metsaaeda. Siia üle 300aastaste tammede alla on rikkalikult istutatud varju armastavaid sibullilli, püsikuid, põõsaid. Hilistalvel alustavad suurte valgete laikudena õitsemist lumikellukesed, nendele järgnevad lumeroosid. Kevadel moodustab võsaülane ’Robinsoniana’ koos tärkavate sõnajalgade, hostade ja varretu priimulaga kauneid kooslusi. Hiliskevadel loovad tiarellide kreemjad õisikud ja nende vahel meelespeade õied õrna valge-helesinise vahupilve. Puud ja põõsad pakuvad siin varju veel kopsurohtudele ja epimeediumidele. Kõrgematest taimedest loob põnevaid vertikaalseid jooni lõhnavate õitega kobar-varjuliilia (Smilacina racemosa). Looklevad muruteed viivad aina uutesse aiaosadesse, mida ümbritsevad püsikute ja põõsastega istutusalad.
Päikeseline mägiaed
Elumaja juures päikeselisel alal paikneb mägiaed-kiviktaimla, kus kiviklibul ja tõstetud peenardel kasvavad mitmed kuiva taluvad ja enamasti madalamakasvulised padjandtaimed. Siin on palju erinevaid tüümianisorte, aga ka kukeharju, kuldkilbikuid, merikanne. Beth Chattole meeldivad sibullillede looduslikud liigid, tulpidest õitsevad siin kõige hiljem sprengeri tulbid (Tulipa sprengeri). Suve teisel poolel on õites tiibeti tinajuure (Ceratostigma willmottianum) madalad põõsad, moodustades taevasiniste õitega kohevaid pilvi. Madalakasvuliste padjandite vahel annavad tõusvat muljet hariliku perovskia (Perovskia atriplicifolia) ’Blue Spire’ puhmad.
Eksperimentaalne kruusaaed
Kõige huvitavam aianduslik eksperiment, mis on nüüdseks palju tähelepanu pälvinud, sai Beth Chatto aias alguse 1991. aastal, mil rajati kruusaaed. Naine otsustas selle luua 3000 m² alale, mis oli siiani olnud autoparkla. Kruusa- ja liivasegune pinnas ei jätnud aednikule muud võimalust kui katsetada siin ekstreemsete, kuiva taluvate lilledega.
Idee rajada istutusalad saartena koos nende vahel looklevate kruusateedega tuli Beth Chattol mõttesse ükskord sillalt kuiva jõesängi vaadeldes. Kruusa-aia rajamisel võttis ta vastu kardinaalse otsuse – seda aiaosa ei hakata kastma. Väga paljud kuiva taluvad taimed on pärit Ameerika preeriatest ja Euraasia steppidest. Aednik on rõhutanud, et just kruusaaia taimed säilitavad tema aias kõige pikemalt oma vormi. Aastaringselt pakuvad siin silmailu salveid, santoliinid, karunõgesed, kuldkannid ja mitmed kõrrelised, keda Beth kasutab eelkõige soolotaimedena. Üks selline, kes esineb kruusaaias mitmete kordustena, on hiid-stepirohi (Stipa gigantea). Perenaine nimetab seda taime aialambiks, sest tema õisikud säravad aias ilmast sõltumata. Väga dekoratiivseks peab Beth Chatto ka bergeenia sorte, kelle lehed muutuvad esimeste külmade saabudes purpurjaks. Kui tavaliselt pannakse bergeeniad varjulisse aeda, siis tema soovitab neid tuua just päikeselisse ja kuiva peenrasse, kus nad saavad suurepäraselt hakkama ja tulevad kaunilt esile. Lemmikud on naisel veel piimalillede perekonna esindajad, kelle kahvatukollane kuni erkroheline õisikuvärv on kontrastiks kevadel purpursetes toonides tulpidele ning hiljem pruunikaspunastele laukudele ja kukeharjadele. Kruusaaias on ka palju lühiealisi isekülvajaid, kes annavad sellele aiaosale igal järgneval aastal eelnevast pisut erineva välimuse.
Entusiastlik taimefanaatik
Päevast päeva haruldaste taimedega tegelemine andis Beth Chattole palju kogemusi ja oskusi. Nendele teadmistele põhinedes on ta aastate jooksul välja andnud 10 raamatut, mis kirjeldavad aiataimi nende kasvukohast lähtudes. Käsiraamatutes, mis said uudse lähenemise poolest Inglismaa aednike seas väga populaarseks, tutvustab naine taimi, millest paljud olid seni aedades väga vähe kasutust leidnud.
Peale selle on Beth Chatto osalenud oma aia taimedega mitmetel näitustel. Tema haruldaste taimede näidiskollektsioonid on saanud Chelsea taimenäitustel aastatel 1977–1987 järjest 10 kuldmedalit.
Ajakirja eelmises numbris tutvustatud Great Dixteri ja Christopher Lloydiga oli Beth Chattol väga tihe seos. Nimelt olid kaks aednikku parimad sõbrad ning kuigi loomult väga erinevad, sidus neid armastus eriliste taimede vastu. Isegi sõprus sai kahe aedniku vahel alguse hoopiski lahkarvamusest bergeeniate suhtes. Nimelt saatis Beth vanameistrile arvustava kirja, sest too oli oma raamatus ülekohtune tema lemmiktaimede, bergeeniate suhtes. Vastuseks sai Beth oma üllatuseks kaardi, kus Christopher Lloyd kutsus ta lõunale. Sealtmaalt kulges kahe taimeentusiasti elu juba suurte sõpradena, kelle kirjavahetus kirglikel aiandusteemadel on samuti leidnud tee raamatukaante vahele.
Pidev areng
Beth Chatto, kes saab tänavu 94aastaseks, elab endiselt oma majas selle kauni aia keskel. Ta on siiani kaasatud aia toimetustesse, jagab meeskonnale juhiseid ja oma tohutut taimetarkust. Teda toetab ning jätkab tema tõekspidamiste edasikandmist lapselaps Julia Boulton koos professionaalse meeskonnaga ja paljude vabatahtlikega üle maailma. Aia ja puukoolide eest vastutab peaaednik Dawe Ward, kes töötab siin 1983. aastast alates.
Peale võimaluse külastada aeda ja puukooli, milleks tasub võtta julgelt pool päeva, toimub aias aastaringselt palju erinevaid õppepäevi ning koolitusi. Rohkelt on suunatud tegevusi lastele, et kasvatada neis huvi looduse ja taimede vastu. Aeda külastades on võimalus jalgu puhata ning võtta üks kosutav vahepala kohvikus, kust avaneb suurepärane vaade kruusaaiale. Samas asub ka armas poeke, kust saab osta aednikele sobivaid kingitusi ja Beth Chatto raamatuid.
Nüüd, pea 60 aastat rajamisest, saavad mõned aiaosad värskenduse osaliseks. Beth Chatto on öelnud: „Aed, see pole nagu seinal rippuv maal; see ei ole kunagi staatiline ja on ajas pidevalt arenev ja muutuv.” Praegu on rajamisel suur istutusala põnevate püsikute ja kõrrelistega, neid raamistavad heitlehised ja igihaljad põõsad. Istutusala hakkavad läbima looklevad rajad, selleks et kutsuda inimesi vaatlema ja tunnetama taimi lähedalt. Kogu see kooslus peaks silmarõõmu pakkuma aastaringselt.
