Kõigil inimestel tunded vahelduvad – see näitab, et ollakse emotsionaalselt terve ja empaatiline. Headest sündmustest tuntakse rõõmu ning meelehärmi põhjustavate sündmuste üle kurvastatakse. Kuhu aga tõmmata piir, millest alates on emotsionaalset eufooriat liiga palju või musta meeleolu liiast? Milliste ilmingute põhjal saab nimetada tunnete vaheldumist bipolaarseks häireks?
Bipolaarsele häirele on omased perioodiline meeleolu ning energiataseme, mõtlemiskiiruse ja ka sellest tuleneva käitumise tugevad muutused. Häire emotsionaalset kõrgperioodi nimetatakse maniakaalseks perioodiks ja sügavat madalseisu depressiivseks perioodiks.
Maniakaalne periood
Et nimetada emotsionaalset tõusu elus bipolaarse häire maniakaalseks faasiks, peavad olema vähemalt ühe nädala kestel täidetud alljärgnevatest tunnustest neli.
Aktiivsuse suurenemine või kehaline rahutus. See väljendub suurenenud vajaduses tegutseda ning uusi asju ette võtta, kuna ollakse väga energiline. Võib juhtuda, et osa tegevusi jäetakse pooleli ning rutatakse uute seikluste juurde.
Kiirenenud mõttetegevuse tunne. Mõttetegevus on erutatud, kogetakse assotsiatsioonide rohkust. Mõtlemine võib olla kiire, selge, terav, kuid vahel katkendlik. Reaalsuse ja ebareaalsuse piir võib ähmastuda, raske on aru saada, kust lõppeb reaalne elu ja algab fantaasiamaailm. Viimane tundub igati reaalne olevat.
Emotsionaalselt kõrgenenud meeleolu. Jutukuse suurenemine või kõnetulv. Tekib vajadus tavapärasest märksa rohkem suhelda, räägitakse palju ning hüplevalt. Ei mallata vestluspartnerit kuulata, vaid tahetakse ise rääkida.
Sotsiaalne pidurdamatus. Suhtlemine erineb harjumuspärasest, ollakse tunduvalt familiaarsemad ega hoolita üldkehtivatest sotsiaalsetest normidest. Tavapärasest kergem on alustada suhtlemist võõraste inimestega, ollakse suhetes avatumad.
Vähenenud unevajadus. Kuna energiatase on tavalisest kõrgem, siis väheneb unevajadus umbes 2–3 tunni võrra. Mõte lendab ning tegevused kutsuvad, seetõttu ei mallata magada. Samas ei tunta ennast lühema ööunega väsinuna.
Enesehinnangu põhjendamatult suur tõus. Kõrgenenud energiataseme ning jõudsa tegususe tõttu enesehinnang paraneb. Arvatakse, et selline energiatulv kestab igavesti. Sellel ajal jõutakse korda saata olulisi ja kasulikke asju, mida tavaolukorras ei suudeta.
Kerge ärevus ja pidevad muudatused tegutsemises. Kuna mõeldakse kiiresti ning mõte muutub tihti, siis see toob endaga kaasa aktiivse ja muutliku tegutsemise. Vahel võivad esineda keskendumisraskused.
Reaalsete piiride ähmane tajumine ja liialt riskeeriv käitumine. Sellel ajal võidakse suure optimismiga ette võtta asju, mis pole jätkusuutlikud. Samuti võidakse suhtuda ebaadekvaatselt rahasse, hinnates oma maksejõudu üle ja võttes näiteks kõrgenenud meeleolus laene, mida ei suudeta tagasi maksta.
Senisest suurem seksuaalne aktiivsus. Kuna eluenergiat on palju, siis tajutakse ennast seksuaalselt väga võimekana ning tahetakse oma seksuaalsust välja elada.
Depressiivne periood
Bipolaarse häire korral ei kesta aktiivne periood igavesti, vaid vaheldub depressiivse perioodiga. Depressiivne periood ei tähenda natuke nukrat meeleolu, vaid sellel on kindlad tunnused, mis viitavad meeleoluhäirele. Samuti peavad need tunnused ajaliselt kestma üle nädala.
Eluenergia vähenemine. Sellest tingitud passiivsus ja jõuetus igapäevaste toimetuste tegemisel. Tähtsad toimetused võidakse tegemata jätta, näiteks ei suudeta töid tähtajaks valmis saada.
Madal enesehinnang. Ei usuta enda suutlikkusse, tuntakse süüd, et ei olda piisavalt tubli. Võidakse endasse kapselduda ning ei taheta teiste inimestega suhelda.
Unetus või liigne unisus, unehäired. Kuna ei suudeta täisväärtuslikult oma unevajadust rahuldada, siis ollakse sellest kurnatud. Uni on rabe.
Nõrgenenud keskendumisvõime ja otsustamisraskus. Ei suudeta jõuliselt mõtelda, lükatakse otsuste tegemist edasi või jäetakse otsustamata.
Halb söögiisu või liigne söömine. Oma emotsionaalset tasakaalutust püütakse leevendada kompensatoorse toitumisega – see on kaitsemehhanism, mille abil inimene püüab puudusi korvata.
Negatiivne mõtlemine ja lootusetustunne. Ei usuta, et asjad võivad hästi minna, ollakse langusmeeleolus ja tuntakse kurbust. Lootusetustunne võib üle minna meeleheiteks.