1. Migreeni võib põdeda nii, et ise ei teagi
Tõde
Haiguse tunnevad ära need, kellel kaasnevad valuga iiveldus, oksendamine, müra- ja/või valguskartus ning kel on enne suure valu tulekut eelsümptomid ehk aurad. Viimased esinevad vaid 15% peavalude all kannatajatel.
Migreen võib olla pärastlõunal algav üle kogu pea leviv valu, mille vastu aitab tavaline valuvaigisti. Menstruatsiooni ajal esinev peavalu võib samuti olla migreen, kuigi muul ajal pea ei valuta.
Hommikul algav peavalu on enamasti migreen, kuid siiski peaks konsulteerima neuroloogiga.
Migreen võib avalduda ka põskkoopavaluna: sel juhul on valu põskkoobastes ja jääb mulje, et tegu on põskkoopapõletikuga.
2. Rasedus leevendab migreeni
Osalt tõde
Enamasti rasedus leevendab eelsümptomiteta migreeni. Esimese trimestri ajal saab leevendust pool naistest. Teise ja kolmanda trimestri ajal vähenevad valud juba üle 80% naistest.
Valud leevenevad just nendel, kel aurad puuduvad. Kuid mõnel võivad valuhood raseduse ajal hoopis ägeneda, kuigi seda juhtub väga harva.
3. Haigushoogu võib ennustada
Tõde
Mõned migreeni all kannatajad tunnevad valu tulekut ette paar tundi, mõned lausa terve ööpäeva. Arvatakse, et seda tekitab aju hüpotalamus. Sümptomiteks võib olla ärrituvus või suur magusavajadus. Mõned inimesed hakkavad haigutama, tekkida võib külmatunne. Migreenihaiged saavad enamasti juba neist sümptomitest aru, et haigushoog on tulemas.
4. Valu on alati tugev ja ühepoolne
Müüt
On tõsi, et enamasti valutab pea kas eestpoolt, paremalt või vasakult. Ent olemas on veel kuklamigreen ning mõnel valutab kogu pea. Valu võib alata ühest kohast ja levida üle terve pea. Valu võib olla tugev või talutav. Vahel algab hommik kerge valuga, päeva peale muutub aga valu nii tugevaks, et ajab iiveldama. Mõnel inimesel on selline migreen, et valu pole üldse, on vaid aurad.
5. Kohv aitab valude vastu
Ilmselt tõde
Paljud peavalude all kannatajad on pannud tähele, et kohv ja kofeiini sisaldavad joogid leevendavad valu. Ometi pole selle kohta veel mingit tõestust.
Peavalu võib tulla ka kofeiinivõõrutusest. Kui juua tavaliselt üle kolme tassi kohvi päevas, võivad selle ärajätmisel tekkida võõrutusnähud. Need kaovad peale nädalat ilma kohvita. Migreenihaigetele võib võõrutus kohvist tekitada probleeme.
6. Pohmell on migreenihaigele jube
Vahel
Migreenihaige pea reageerib tundlikult, ka alkoholile. Mõni saab juba väikesest kogusest haigushoo. Mõnel võib paar klaasi punast veini vallandada tugeva valu ja pohmelli. Samuti on neid, kes migreenist hoolimata taluvad alkoholi hästi.
7. Migreenihaigetel on suur insuldirisk
Tõde
Eelsümptomitega migreeni peetakse südame-veresoonkonnahaiguste ja insuldi riskiteguriks. Suitsetamine, kõrge vererõhk ja rasestumisvastased pillid suurendavad riski veelgi. Hiljutises rahvusvahelises uuringus leiti, et migreenil ja insuldil on ühiseid geneetilisi riskitegureid. Tolle uurimuse järgi võib üks põhjus olla selles, et migreenihaigetel on suurem kalduvus trombide tekkimiseks. Samasuguseid ühiseid geneetilisi riskitegureid on migreenil, diabeedil ja kõrgvererõhktõvel. Kõik need on veresooni kahjustavad haigused.
8. Migreeni vastu aitab tavaline valuvaigisti
Enamasti müüt
Mõned migreenihaiged lapsed ja noored saavad tavalisest valuvaigistist abi. Täiskasvanud inimese migreen vajab aga tugevamat ravimit. Arsti juurde minnakse üldjuhul siis, kui kodused vahendid enam ei aita.
Aastate jooksul võivad minna valud tugevamaks ja haigushood tihedamaks. Eriti hommikuti algavale valule ei tee tavaline valuvaigisti suurt midagi. Ravimit peab võtma piisavalt vara ja suure annusena. Mõnikord ei jõua ravim oksendamise tõttu mõjuda.
Kui enam muu ei aita, kirjutab arst välja täpse valu vaigistava ravimi migreenihoogude jaoks. Mõned inimesed vajavad lisaks ravimit iivelduse või põletiku vastu. Kui need ravimid ei aita, võib pöörduda EMO-sse, kus pannakse tilguti sobiva ravimiga.
Kui valud on väga tugevad ja migreenihooge esineb tihti, soovitavad arstid tavaliselt ennetusravi.
9. Toonitud prilliklaasid aitavad haigushoogu ära hoida
Tõde
Nägemisaisting tekib aju kuklasagaras. See reageerib ärritustele tundlikumalt kui teised ajusagarad. Ere päikesevalgus või arvutikuvari valgustus tekitavad migreenihooge. Kuvariga töötades võiks kasutada spetsiaalseid kollaste klaasidega prille, mis filtreerivad sinise valguse laineid. Selliste prillide kasutamine vähendab haigushooge neil, kes palju arvutiga töötavad. Päikesevalguse eest kaitsevad tavalised päikeseprillid.
Juuste kohta saad müüte lugeda siit.
Šokolaadi kohta levivaid müüte saad lugeda siit.
