Kuid siiski, miks on selle kohta nii palju vastuolulist infot? Toome välja mõned head ja vead, mis võivad kaasneda antud protseduuriga ning loodame leida vastuse nii mõnelegi korduma kippuvale küsimusele.
Esimene ja kõige olulisem põhjus oleks soovimatute järglaste vältimine. Varjupaigad on täis õnnetuid kodu otsivaid loomi, miks neid siis siia ilma juurde luua? Jah, igasugune soovimatu tiinuse katkestamine on küll võimalik, kuid kui pikemas perspektiivis pole plaanis järglasi saada, siis pole tarvis ka emasele koerale või kassile seda stressi tekitada.
Ebatiinuse sümpom
Loomal kaasneb jooksuajal tõsine stress. Mõni lõpetab söömise ja joomise, loom võib muutuda agressiivseks, proovida põgeneda, kuid võivad tekkida ka ebatiinuse sümptomid. Ebatiinuse puhul hakkab loom arvama, et ta on tiine – hakkab pesa ehitama, piimanäärmed võivad täituda piimaga ning loomal võib tekkida meeleolu langus. Ebatiinust on võimalik küll ravimitega kontrolli alla saada ja maha suruda, kuid tavaliselt on see korduv probleem ja kaasneb ka järgmisel jooksuajal. Korduva ebatiinuse korral on soovitatav ikkagi emase koera steriliseermine.
Pesakonda ei pea olema
Iganenud on arvamus, et kõigil emastel loomadel võiks olla vähemalt üks pesakond – ei pea olema! Tegemist on pigem linnalegendiga. Tegelikkuses ei ole mingit teaduslikku põhjendust, miks üks emane loom peaks tingimata järglasi saama.
Kehtib küll tõde, et kirurgiliseks sekkumiseks on soovitatav oodata esimese jooksuajani, et tagada loomale korrektne kasv. Nimelt mängivad hormoonid suurt rolli kasvamisel. Kui esimene jooksuaeg on kätte jõudnud, siis hormoonid on oma töö teinud ning mingit vastunäidustust enam steriliseerimiseks või kastreerimiseks ei ole.
Looma tervisele kasulik
Isaste loomade kastreerimine alandab tõenäosust eesnäärme suurenemiseks ning välistab munandivähi tekke. Emastel loomadel välistab steriliseerimine mädaemaka tekke, vähendab oluliselt piimanäärme kasvajate teket ning samuti hoiab ära iga jooksuajaga kaasneva määrimise.
On küll täheldatud ülekaalu tekkimise võimalust, kuid seda on võimalik igapäevaste toidukogustega kontrolli alla saada.
Mõningatel juhtudel on omanikud täheldanud looma karvkatte tuhmimaks muutumist, seda eriti punaka karvaga koertel, näiteks iiri setterid ja punased pikakarvalised taksid.
Pigem poolt kui vastu
Kokkuvõtteks võib öelda, et lõigatud loomadel on pikem eluiga, kuna neil on madalam tõenäosus erinevate kasvajate tekkeks. Hormoonide kõikumine alaneb ning ka loomad ise muutuvad rahulikumaks ja koduhoidvamaks. Parima lahenduse leiate just loomaarstiga konsulteerides.
Lõpuks jääb otsus siiski looma omaniku teha ning kui kahtled või tekib küsimusi, võta julgelt ühendust loomaarstiga ning koos leiate oma loomale parima lahenduse.
VÄIKELOOMAKLIINIKUD
Tartus
Tähe 98
E-R 9-19, L 10-16
Tel 738 8111
Võrus
Pikk 21
E-R 9-17, L 10-13
Tel 782 0707
Räpinas
Võhandu 31
E-R 9-17
Tel 796 1117
