Hapestumiseks on mitmeid põhjuseid.
* Vihmavesi on nõrgalt happeline. Atmosfääris olev süsihappegaas ühineb veega, andes süsihappe. Tegu on nõrga happega, aga kuna vihma sajab üksjagu, siis oleks tema mõju ju tuntav. Vihmade hapestavat toimet vähendab kevadine lume ja jää sulamise vesi, mis on külm ja seetõttu vähesel määral aluseline. Teisalt päädib inimtegevuse kaudu valla pääsenud õhureostus happevihmadega, mis mõjutavad mulla reaktsiooni tugevasti.
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 3.99€ kuus
