Kõige levinumad teooriad ja põhjused, miks gripp ründab meid just sügisel ja talvel.
1) Talvisel ajal veedetakse rohkem aega siseruumides ja kinniste akendega, seetõttu hingatakse teistega sama õhku ning viirused lihtsalt levivad kergemini.
2) Eesti laiuskraadidel septembrist kuni aprillini pole UV-kiirgust piisavalt, et nahas saaks toimuda D-vitamiini süntees. D-vitamiini puudus nõrgestab meie immuunsüsteemi ning seetõttu meie vastupanuvõime viirustele väheneb.
3) Arvatakse, et gripiosakesed säilivad paremini külmas ja kuivas ning seega jõuavad need talvisel ajal ka rohkemate inimesteni.
4) Vähese valguse tõttu sünteesitakse kehas vähem serotoniini, mis on tuntud ka kui õnnehormoon. Madal serotoniini tase kehas on seotud kõrgendatud depressiooni riskiga. Positiivne mõtlemine aga võib aidata immuunsüsteemil paremini võidelda infektsioonide vastu. Vähene serotoniini tase pimedal ajaperioodil võib vastupanuvõimet haigustele nõrgendada.
Eks põhjuseid on siin veel palju ning üsna oluline roll on ka meie elustiilis ning tervislikus toitumises. Aga kas vitamiinidel on mingi abistav roll meie organismi tugevdamisel?
Karin Talumäe sõnul kannatame Eestis eriliselt D-vitamiini ja seleeni puuduse all. Soovitav on neid toidulisanditena siiski juurde võtta. Pange tähele, D-vitamiini tuleks eelistada kapslitena ning seleeni puhul on EFSA (European Food Safety Authority) andmetel kõige efektiivsem ja ka turvalisem valik orgaaniline seleenipärm.
Mida kasulikku D-vitamiin teeb meie organismis? D-vitamiin toetab immuunsüsteemi, hoiab luid ja hambaid normaalsetena ning aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori normaalsele ainevahetusele.
Seleen aitab kaasa näiteks immuunkaitse normaalsele toimele ning aitab kaitsta meie DNA-d, valke ja lipiide oksüdatiivse stressi eest. Seleenil on oluline roll täita kilpnäärme normaalsel toimimisel ning sel moel mõjuda hästi ka meie ainevahetusele, kaalujälgimisele, energia põletamisele jne.
Karin Talumäe nendib, et seleeni defitsiit on Euroopas laialt levinud. Näiteks Soome reguleerib riiklikul tasandil oma elanike seleenitaset, väetades oma põlde seleeniga.
Kas ja kui palju me vitamiinidest kasulikku omandame?
Vitamiine ja mineraalaineid vajavad kõik inimesed. Normaalse toitumise korral ei tohiks vitamiinide ja mineraalide defitsiiti tekkida, välja arvatud seleen, sest seda on Eestis maapinnas vähe, samuti on sage probleem D-vitamiini puudus, sest eestlased söövad kala soovituslikust kahjuks palju vähem.
Keha ise teab, mida vajab, kuid kui seda toidust ei saa, tekib vastava aine puudus. Mõned inimesed ei omasta teatud tervislikel põhjustel mõningaid vitamiine ja mineraale nii hästi kui teised ning seega vajavad teistest suuremaid annuseid.
Vitamiine tuleb võtta targalt
Kui rääkida seleenist ja D-vitamiinist, siis neid on kõigil vaja aastaringselt. Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv, on võimalik seda üleannustada. Soovitav on kaks korda aastas enda D-vitamiini taset mõõta. Seleeni võib võtta ühe tableti päevas, mitte rohkem.
“Mõningaid vitamiine ei soovitata üheaegselt võtta, kuna nad takistavad teineteise toimet. Näiteks ei soovitata E-vitamiini tarbida samaaegselt Q10-ga, targem on jätta nende võtmise vahele paar tundi vahet,” seletab Karin Talumäe.
On teada, milliste vitamiinide ja toitainete puudust sagedamini esineb. Nendeks on eelmainitud seleen, D-vitamiin, samuti magneesium, oomega-3 rasvhapped.
