1. Kopsupõletik on vanade inimeste haigus
Müüt. Kopsupõletikku esineb igas eas, kuid eakatel on haigestumise risk suurem. Kopsupõletikku haigestub aastas kogu maailmas miljoneid inimesi. Haigust esineb enam väikelastel ja vanuritel.
Noortel ja täiskasvanutel allub kopsupõletik tavaliselt üsna hästi ravile. Raskemalt kulgeb haigus neil, kel on lisaks kroonilisi tõbesid, ja väikelastel ning vanuritel. Rahvastiku vananedes suureneb ka eakate haigete protsent.
2. Kopsupõletiku põhjuseks on alati bakter
Müüt. Kopsupõletiku põhjustaja võib olla ka viirus: gripiviirus, paragripiviirus, adenoviirus, seen või mõni muu mikroob. Kõige tavalisem kopsupõletiku põhjustaja on pneumokokk. Selle võib saada piisknakkusena või mustade kätega. Piisknakkuse korral peab nakataja köhima või aevastama meetri kaugusel. Haigustekitajad on olenevalt vanusest, kaasuvatest haigustest ja haigestumise mehhanismidest erinevad.
3. Hingamishaigusi põdevad inimesed on vastuvõtlikud ka kopsupõletikule
Tõde. Tugevat kortisoonravi vajaval astmahaigel on risk haigestuda kopsupõletikku umbes 20 korda suurem kui tervel inimesel. Haigestumisriski lisavad veel krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), südamehaigused, diabeet, krooniline neeru- ja maksapuudulikkus ning sellised kroonilised haigused, mille raviks kasutatakse immuunsust nõrgendavaid ravimeid. Ka suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ja ülekaal on riskitegurid.
4. Kopsupõletikuga kaasneb alati kõrge palavik
Nii ja naa. Kui kasutatakse palavikku alandavat ravimit mõne kaasneva haiguse ravimiseks, palavik langeb, ja seetõttu on vahel kopsupõletikku raske diagnoosida. Kopsupõletik võib alata ka mõõduka palavikuga. Tavaliselt tõuseb palavik siiski päeva jooksul 39 kraadini ja üle selle. Sümptomiteks on veel köha, valu rinnus, mida on eriti tunda sissehingamisel ja köhimisel, nõrkus ja hingeldus.
5. Kopsupõletikku diagnoositakse röntgeniülesvõttega
Tõde. Kõigepealt kuulab arst kopse stetoskoobiga. Kui kopsudest kostab raginat ja C-reaktiivse valgu (CRP) tase veres on kõrge, saadetakse patsient radioloogilisele uuringule. Röntgenipilt kinnitab tavaliselt diagnoosi.
6. Kopsupõletik vajab haiglaravi
Müüt. Pool kopsupõletikuga patsientidest terveneb antibiootikumraviga kodus. Haiglaravile võidakse suunata kroonilised haiged, eakad ja väikesed lapsed. Haiglas manustatakse antibiootikumid tilgutiga.
7. Kopsupõletikust toibumine võtab kaua aega
Tõde. Paranemist mõjutavad iga, üldine tervislik seisund ja kaasnevad haigused. Suur osa üle 80-aastastest patsientidest ei pruugi täielikult terveneda ja saavad sageli uuesti kopsupõletiku. Noortel ja hea üldtervisega inimestel võtab toibumine aega keskmiselt kaks-kolm nädalat. Pneumokoki põhjustatud kopsupõletik lisab südame-veresoonkonnahaiguste riski.
8. Hea hügieen aitab nakatumist vältida
Tõde. Lugematud uurimused kinnitavad, et kui haiglatöötajad pesevad ja desinfitseerivad enne ja pärast protseduure käsi, vähenevad haiglates nakkuspuhangud 30–40 protsenti. Väljaspool haiglat piisab seebi ja veega pesemisest. Lasteaedades tuleb pesta ka mänguasju.
