Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus esitles hiljaaegu uuringutulemusi, millest selgus, et 68% Eesti elanikest arvab, et seoses uute tehnoloogiate ja automatiseerimisega kaovad peagi paljud ametikohad.
Samas on küsitletud enamasti kindlad, et nende endi ametikohta tehnoloogia areng ei mõjuta. Vaid 6% Eesti elanikest arvab, et juba lähiaastatel avaldab uus tehnoloogia nende ametile mõju, ja 20% usub, et see mõju avaldub viie aasta pärast.
Pikkamööda, kuid järjekindlalt
Kutsekoja juhatuse liikme Tiia Randma sõnul on automatiseerimine toimunud tasahilju ja see võib olla põhjuseks, miks inimesed seda ei märka ja arvavad, et tehnoloogia nende töökohta mõjutama ei hakka. Omniva personalijuht Lisell Veskimeister toob elulise näite: „Pakiautomaadi teenus on kasutusel olnud juba seitse aastat ning praegu me ei kujuta ette, et pakiautomaate ei oleks. See näitab, kui kiiresti uuendused omaks võetakse ja nendega harjutakse.”
Tiia Randma sõnul ei ole küsimus selles, kas tehnoloogia töökohad üle võtab, vaid hoopis selles, millal see juhtub. Randma tõi välja, et üle 60% ametikohtadest on sellised, kus on võimalik kolmandik tööst automatiseerida.
Palgaralli ja robotid
Uute tehnoloogiate kasutuselevõttu kiirendab tööjõupuudus ja sellest tulenev palgaralli. Balbiino tootmis- ja tehnikadirektor Martin Visnapuu: „Töö automatiseerimine tähendab alati investeeringut ning seda võidakse edasi lükata seni, kuni ühel hetkel on otstarbekas see investeering teha ja robotitele üle minna, sest tööjõud on liiga kallis. Kui töökäsi ei ole, siis peavad masinad töö ära tegema.”
Samas tõi Visnapuu välja, et uuendused ei vähenda tööjõukulu nii suurel määral, nagu mõnikord loodetakse. „Robotid ei tähenda alati, et tekib meeletu kokkuhoid tööjõukuludelt. Automatiseerimise võib tingida hoopis protsesside stabiilsuse ja kvaliteedi tõusu vajadus ning mõni lihtsam ja odavam tööjõud asendub pigem kallimaga.”
Pole põhjust peljata
Kõige rohkem selliseid inimesi, kelle arvates tehnoloogia on juba asendanud või asendamas nende töökohta, on kaubanduse ja teeninduse valdkonnas. Randma sõnul toimub automatiseerimine kiiremini ametikohtadel, kus on rohkelt rutiinseid tegevusi.
Küsitluses osalenute arvates võivad järgmise kümne aasta jooksul robotid ja tehisintellekt täielikult asendada andmeanalüüsi ja programmeerimisega tegelevad töötajad. Ebatõenäoliseks peetakse seda, et tehnoloogia on võimeline asendama meditsiini, inimsuhete, motiveerimise, loomingu või laste mõistmisega seotud töid.
Ometi toimub ka meditsiinis uue tehnoloogia kasutuselevõtt. „See ei tähenda, et tehnoloogia inimesi täielikult asendaks. Patsient ise ei oska seda tehnikat kasutada,” rääkis Randma. Tehnoloogiat kardetakse asjatult, sest inimeste asendamine täielikult kõikidel ametikohtadel ei ole võimalik.
„Kuigi Omnivas on juba seitse aastat pakiautomaadid kasutusel, ei ole kullerteenus kuskile kadunud. Kulleritöö sisu on küll muutunud,” tõdes Veskimeister.
Võidavad kiired kohanejad
Uuringust selgus, et üle poole vastanutest plaanib oma konkurentsivõime parandamiseks omandada uusi oskusi. Kümnendik vastanutest on juba vastavaid õpinguid alustanud.
Üle kolmandiku küsitletutest on karjääri jooksul asunud tööle valdkonnas, mis nõuab neilt uute oskuste õppimist, ning kolmandik on valmis asuma ametikohale, mis eeldab uusi oskusi.
„Tööle saamisel ei ole enam vaja nii suurt pagasit kogemuste mõttes, vaid oluline on soov õppida ja areneda,” rääkis Visnapuu.
Veskimeistri sõnul on tähtis, et automatiseerimisele üleminekul toetaks tööandja töötaja õppimist. „Uued tööviisid ja -vahendid nõuavad töötajate kvalifikatsiooni tõstmist. Koolitamine ja õppimine on seejuures väga vajalikud. Õppimine tähendab mugavustsoonist väljatulemist ning töötaja vajab nii tööandja kui ka kolleegide tuge.”
