Päästeamet on koostanud ehituslike tuleohutusnõuete kokkuvõtte, mis põhineb samasisulisel siseministri määrusel ning ehitise tuleohutust käsitlevatel standarditel. Enne uue katuse ehitamist on hea teada, millised on katusele esitatavad turvanõuded, et ei tekiks hilisemaid probleeme.
Tuleohutusnõuete järgi peab omanik tagama ohutu ja aastaringselt kasutatava juurdepääsu korstnani. Vastasel juhul võib korstnapühkija tööst keelduda ning halvimal juhul jääb ilma katuse turvavarustuseta ehitatud uus maja sootuks kasutusloata, kui päästeamet selleks kooskõlastust ei anna.
Ohutu ligipääs korstnale nõuab katuse turvavarustust
Korstnale ligipääsu tagamiseks tuleb katus varustada spetsiaalse turvavarustusega, mis peab tuleohutusnõuete kohaselt olema püsivalt kohale kinnitatud ning aastaringselt kasutatav. Rohkem kui 11-kraadise kaldega katustel tuleb räästast korstnani paigaldada statsionaarne redel või katuseastmed. Kui viilkatusele pääseb luugi kaudu, peab katuseluugist korstnani viima statsionaarne käigusild.
Juhul, kui maja fassaadi kõrgus on üle 8,5 meetri, peab lisaks statsionaarsele katuseredelile või käigusillale olema püsivalt kinnitatud ka seinaredel. Korstna katuseharjapoolsesse külge tuleb paigaldada teenindusplatvorm, mis peaks ohutuse tagamiseks korstnapühkimisel olema korstna servast vähemalt 1,2 meetrit allpool.
Kogu katkematu juurdepääsutee ulatuses peab olema võimalik end ohutusköite ja turvarakmetega allakukkumise eest kaitsta. Käigusillad ja katuseastmed peavad olema ette nähtud ohutusköite kinnitamiseks, vajadusel tuleb paigaldada lisaks turvakonkse, turvasiine või käigusilla käetugesid. Ohutusköie kinnituspunkte peaks olema katusel piisavalt selleks, et katusel liikudes on korstnapühkijal võimalik ohutusköit edasi tõsta ja olla pidevalt katuse külge kinnitatud.
Lumetõkked tagavad hoone ohutuse talvel
Kuigi ehitusnõuded otseselt lumetõkkeid ei nõua, on nende paigaldamine vajalik, sest ehitusseadustiku kohaselt peab hoone olema ohutu. Seaduse järgi vastutab hoone omanik, et katuselt pudenev lumi või jää ei kahjustaks inimesi ega vara – ilma lumetõketeta on seda aga keeruline teha. Seetõttu tuleb viilkatusel lumetõkked paigaldada kohtadesse, kus räästa all liiguvad igapäevaselt inimesed või pargivad autod. Hoone sissepääsude kohale võiks lisaks ehitada kaitsekatused.
Kõik katusel kasutatavad turvatooted peavad olema korrosioonikindlad ning nende eluiga pikem kui katusematerjalil. Turvatooted tuleb kinnitada vastavalt paigaldusjuhendile püsivalt katuse külge. Soovitav on kasutada katusematerjali tootja valmistatud või soovitatud turvavarustust, et see katusekattega kokku sobiks ega ohustaks katuse veepidavust.
Suuremate katusetööde korral järgi materjalide tulekindlust
Kui suvel on plaanis suuremad ehitustööd ning lisaks katusematerjalile vahetatakse ka soojustus ja katusekonstruktsioonid, siis tuleb samuti järgida kehtestatud tuleohutusnõudeid. Katus tuleb ehitada nii, et see ei süttiks kergesti ning tuli ei leviks katusekonstruktsiooni sisse ja mööda katusepinda. Katusekate peab vastama tulekindlusklassile Broof(t2-t4). Näiteks katusekivide, -pleki, -eterniidi ja enamike kaasaegsete bituumensindlite tuletundlikkus on vastav Broof(t2) nõuetele. Nõrgema tulekindlusega materjale võib üldjuhul paigaldada vaid tulekoldeta hoonele või ainult juhul, kui see ei põhjusta tuleohtu majale endale ja naaberhoonetele. Seetõttu peab näiteks laastu- või rookatuse korral olema korstna katusepealse osa miinimumkõrguseks 1,2 meetrit ning lisaks tuleb korsten varustada sädemepüüdjaga.
Enne katuse soojustusmaterjali valimist tuleb uurida selle tuletundlikkust. Enamik kaasaegseid soojustusmaterjale on kõrge tulekindlusega, ent kui tuletundlikkusklass jääb vahemikku C–E, tuleb soojustuse sisse paigaldada vähemalt 50 sentimeetri laiuseid tuletõkkesektsioone.
Sarikad peavad olema korstnast nõutud kaugusel
Uute sarikate ja muude katuse ehitamisel tuleb arvestada, et need jääksid korstnast nõutud kaugusele. Kui korstna temperatuuritaluvus on 400 kraadi (temperatuuriklass T400 näiteks puidu ja kivisöega kütmimisel), peaks korsten jääma sarikatest, taladest ja teistest süttivatest materjalidest olenevalt katusekonstruktsiooni paksusest vähemalt 100–150 millimeetrit eemale. Puitosade vahekaugus korstnast maksimaalse töötemperatuuriga 600 kraadi (temperatuuriklass T600 näiteks saunakorstendel) peab olema aga vähemalt 200–250 millimeetrit.
Tänapäevastel moodulkorstendel on tuleohutuseks nõutud kaugused põlevatest materjalidest oluliselt väiksemad, mille kohta saab infot korstnatootjalt. Eriti aga metallkorstende puhul tuleb arvestada ka korstna soojuspaisumist ning paigaldada seetõttu puitosade ja korstna vahele tulekindlast villast isolatsioon. Täpsemaid juhiseid selle isolatsioonikihi paksuse ja paigaldamise kohta saab korstna paigaldusjuhendist.
