Kuigi täpne statistika puudub, kannatab halva hingeõhu all ilmselt aeg-ajalt iga inimene ning pidevalt on sellega probleeme umbes igal neljandal.
Tekkepõhjuste järgi jagatakse halitoosid nii:
* oraalne halitoos – suust;
* tsirkulatoorne halitoos – vereringest;
* respiratoorne halitoos – hingamisteedest;
* digestiivne halitoos – seedimisest.
Kuidas halb lõhn tekib?
Selles on süüdi valgud, mida tekitavad mikroobid, ning halvasti lõhnavad jääkgaasid. Lagunevate hammaste korral kogunevad laguproduktid hammaste ebatasasele pinnale, hammaste vahele ja igemetaskutesse, tervete hammaste korral tavaliselt keele tagaossa.
Neelust tuleva halva lõhna põhjus võib olla ka krooniline mandlipõletik ehk tonsilliit. Pideva põletiku tagajärjel tekivad mandlitesse valkjad lagunenud koe kogumikud ehk niinimetatud mandlikorgid ja vedel mäda.
Kurgumandlites olevad laguproduktid imenduvad verre ning hakkavad kahjustama teisi elundeid, nagu südant, neere ja liigeseid. Seega minetavad mandlid oma kaitsefunktsiooni, muutudes organismile pigem kahjulikuks.
Krooniline kurgumandlipõletik annab üsnagi ebamääraseid neeluvaevusi.
Kõige sagedasemad neist on:
* halb maitse ja lõhn suus – tuleneb mandlikorkidest;
* pidev või aeg-ajalt esinev kurguvalu;
* kaela lümfisõlmede suurenemine – tingitud kroonilisest põletikust;
* üldine väsimus ja isutus – laguproduktid imenduvad verre ja põhjustavad mürgistuse.
Halva hingeõhu korral saavad aidata mitme eriala spetsialistid: hambaarst, suuhügieenik, näo-lõualuukirurg, kõrva-nina-kurguarst ja gastroenteroloog.
