Globaalselt on selle populaarsuse taga suurimaks tõukeks UFC fenomen: maailma juhtiva MMA-sarja suurüritused toovad välja võitlejaid, kes muutuvad ülemaailmseteks popkultuuriikoonideks. Isegi Eesti fännid kogunevad sageli nädalavahetustel varahommikul teleka ette, et vaadata otseülekandeid maailma suurimatest UFC-üritustest. Kohalik meedia ja sotsiaalvõrgustikud jagavad neilt võistlustelt dramaatilisi tipphetki, mis levivad kiiresti ja köidavad üha uusi jälgijaid. Intensiivne ja ettearvamatu lahing püramiidi tipus tekitab hasarti sarnanedes kõrgetasemelise poksimatši põnevusega.
Eesti huvi kasvEestis on viimase kümne aastaga MMA huviliste ring märgatavalt laienenud. Spordiklubid üle Eesti avavad juba regulaarselt MMA-treeningrühmi ning jõusaalidesse ja võitluskunstigruppidesse on lisandunud vabavõitlustunde nii Tallinnas, Tartus kui ka teistes suuremates paikades. Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit (ESVL) koondab riiklikul tasandil vabavõitlust harrastavaid klubisid ja alates 2012. aastast on ta Rahvusvahelise Sportliku Vabavõitluse Föderatsiooni (IMMAF) liige. Oluline verstapost oli 2021. aastal, kui Eesti Olümpiakomitee tunnustas sportlikku vabavõitlust ametliku spordialana. See riiklik tunnustus on suurendanud ala nähtavust ning toonud kaasa senisest rohkem tähelepanu, toetust ja sponsorlust.
Kihlvedu
Lisaks professionaalsele arengule toob MMA populaarsus Eestiski kaasa ka uusi kaasahaaravaid väljundeid. Paljud Eesti kihlveoportaalid on lisanud oma valikusse nüüd ka MMA-matšid. Sellest tulenevalt on spordiennustus muutumas üha tavalisemaks ka vabavõitluse fännide seas – nüüd saab näiteks panustada matši võitjale või isegi konkreetses raundis peetavale tulemuslikkusele. Hasartmängufirmade jaoks on see uus võimalus kaasata kasutajaid, mistõttu pakuvad nad tihti uutele klientidele ahvatlevaid spordi tervitusboonus kampaaniaid. Need tervitusboonused lubavad algajatel panustada riske vähendades ja katsetada ennustamist populaarsetel sündmustel, sealhulgas ka suurüritustel, mida üle maailma kõrvustel ja ekraanidel jälgitakse.
Treeningvõimalused
MMA on Eestis saanud tugeva jalgealuse ka amatöörvõitlejate seas. Spordiklubid pakuvad laialdaselt treeningprogramme, kus noored saavad alustada oma tee vabavõitlusmaailmas. Enamasti algavad treeningud lihtsate tehnikate ja vormi arendamisega, kuid edasijõudnutele pakuvad klubid spetsialiseeritud tunde, kus võitlejad saavad lihvida oma oskusi eri stiilides. Eesti suurimatest spordiklubidest, mis pakuvad MMA-treeningut, leidub mitmeid erinevaid tasemeid – algajad, edasijõudnud ja tipptasemel võitlejad.
Treeningkeskused on Eestis igasuguseid. Tallinnas, Tartus ja Pärnus toimuvad iganädalased treeningud, kus igaüks, kes soovib MMA-d harrastada, leiab endale sobiva taseme. Paljud võitlejad alustavad esimesi samme spordis, samas kui teised soovivad kogeda tõelist proffesionaalsust ja glamuuri, mis on seotud suurte MMA üritustega, nagu UFC. Need, kes unistavad UFC-sse pääsemisest, treenivad tihti kõige rangema distsipliini järgi, osaledes mitmesugustes võistlustes ja turniiridel.
Kuna MMA on Eestis noor ja kiiresti kasvav spordiala, on olemas palju võimalusi arendada nii oma füüsilist vormi kui ka treeneritööd. Paljud Eesti noored on leidnud vaba aja veetmise koha ja tuge läbi vabavõitluse. See ala annab neile teatud mõttes ka vaimse tugevuse, sest enamasti on treeningud väga intensiivsed ja nõudlikud, mis kasvatab tugevust ja iseloomu.
Mis on mma?
MMA ehk sportlik vabavõitlus on dünaamiline täiskontaktne võitlusspordiala, mis ühendab endas elemente paljudest erinevatest võitluskunstidest. Selle eesmärk on sportlikus ja reglementeeritud keskkonnas välja selgitada parim võitleja. MMA võimaldab kombineerida nii rusikalööke ja jalalööke (näiteks poksi ja kickboxingu stiilidest) kui ka heiteid ja alistusvõtteid (näiteks vabamaadlusest, judost ja Brasiilia jiu-jitsust)
Võitmisviisid
Käimasolevad matšid võivad lõppeda mitmel viisil, millest olulisemad on järgmised:
* Nokaut (KO) – kui võitleja saab löögi, mille tagajärjel kaotab teadvuse ja ei saa matšiga jätkata.
* Alistusvõit (Submission) – kui vastane koputab (või teatab muul viisil), et ta ei suuda enam püsida alastusvõtte all (näiteks käe- või jalalukk või kägistustehnika tõttu).
* Punktide järgi võit – kui kõik raundid on lõppenud ja kumbki ei ole saavutanud KO-d ega alistust, otsustavad kolm kohtunikku vastavalt löökide, heidete, maas võitmise ja agressiivsuse mõõdikutele matši tulemuslikkuse alusel.
Oskused
MMA võitlejad treenivad sageli mitut erinevat stiili, et olla võimelised nii püsti vastast üle lööma kui ka matil alistuma sundima. Peamised stiilid, mida MMA-s kasutatakse, on järgmised:
* Poks – keskenduvad löökidele rusikatega. Hea poksija oskab hoida distantsi, rünnata efektse jab’i ja kougha abil ning kaitsta end vastaste löökide eest. Paljud edukad MMA-võitlejad on alustanud poksijana või kickboxijatena.
* Maadlus – hõlmab nii vabamaadluse kui ka Kreeka-Rooma maadluse tehnikaid. Heade maadlejate tugevuseks on vastase maha viimine ning selles olukorras kontrolli saavutamine. Maadlejad suudavad dikteerida, kas võitlus toimub püsti või maas, mis annab neile matšil olulise eelise.
* Brasiilia jiu-jitsu (BJJ) – keskendub maas peamiseks alistusvõtetele (näiteks käelukkudele, jalalukkudele ja kägistustele) ning positsioonikontrollile. BJJ-stiili oskus võib matši võidu tuua juuri läbi alistamiste – paljud matšid lõppevad BJJ-tehnikaga vastase tapeldes või alistusvõtte abil.
* Muay Thai (Tai poks) – tuntud kui “kaheksa jäseme kunst”, kasutab lüöke rusikate, jalgade, põlvede ja küünarnukkidega. See agressiivne stiil annab võitlejale võimsad püstivõitluse löögid, millega vastane võib järsult kaotada tasakaalu või teadvuse.
* Kickboxing – sarnaneb Muay Thai’ga, keskendudes käte- ja jalalöökidele, kuid reeglitel võib olla väiksemaid erinevusi (näiteks ei lubata põlve- ega küünarnukkidele lööke). Kickboxingust alustatud võitlejad toovad MMA-sse palju löögikiirust ja jõudu.
Ajalugu
MMA ajalugu ulatub aga kaugele. Tänapäeva vabavõitlus pole tegelikult päris uus nähtus – selle juured ulatuvad kuni Vana-Kreeka olümpiamängude pankrationsil piiranguvabasse kakluse vormi, kus lubatud oli peaaegu iga löök ja maadlejatehnika. Sarnase kontseptsiooni leidsid ka 20. sajandi alguse Brasiilias populaarsed “Vale Tudo” võistlused (“kõik läheb”), kus erinevatest stiilidest võitlejad omavahel mõõtu võtsid.
Kaasaegse MMA sünnipaigaks peetakse aga 1990ndate alguse Ameerika Ühendriike, kus loodi esimesed Ultimate Fighting Championship (UFC) turniirid – algselt „stiilide peasõduks“ mõeldud võistlused erinevate distsipliinide kokkupõrgete selgitamiseks. Aja jooksul on vabavõitlus muutunud järjest reglementeeritumaks ja professionaalsemaks spordialaks; tänapäeval lihvivad võitlejad oma oskusi mitmes stiilis, et olla võimelised kõige kõrgemal tasemel konkurentsis, mistõttu on MMA tänaseks saanud strateegiliseks ja taktikalist taiplikkust nõudvaks spordialaks.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on MMA Eestis tõusnud nišialast selgeks fenomeniks. Kui veel mõni aasta tagasi teadsid sellest spordialast vähesed, siis nüüd on MMA-treeningtubadesse jõudnud kümned juhendajad ja sajad huvilised. Ülaltoodu selgitab, miks vabavõitlus on Eestiski muutumas üha populaarsemaks – see ühendab sportlikku mitmekülgsust, meelelahutuslikku intensiivsust ja võimalikku rahvusvahelist lõhe. Paljud Eesti spordiklubid kogevad treeninggruppide rahvastatumaks muutumist ning MMA-matše kajastatakse üha sagedamini meedias, sest inimestel on tekkinud suur huvi selle põneva ja ettearvamatute võitluste spordiala vastu. Tänu mitmete organisatsioonide tööle, noorte treenerite entusiasmile ja rahvusvahelisele tunnustusele on MMA Eestis jõudsalt arenenud ning tänases seisus selge trend spordimaastikul.
Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!