Väga sageli tuleb eriti hajaasustuses ette olukordi, kus üks maatükk asub teise taga ja kõigi juurde avalikku teed ei vii. Avalikuks teeks loetakse riigi või kohaliku omavalitsuse omandis olevaid teid ja tänavaid või erateid, mille omanikuga on omavalitsus sõlminud avaliku kasutamise lepingu. Maareformi käigus ei ole kõiki olemasolevaid juurdepääsuteid välja krunditud ja nii on need teed jäänud eramaadele. Eramaal oleva eratee kasutust korraldab tõesti selle maatüki omanik.
Siiski ei tähenda see, et maaomanik võiks juurdepääsuteed tingimusteta sulgeda. Asjaõigusseaduse §156 kohaselt peab maaomanik lubama tagumiste maatükkide omanikel kasutada tema maatükki juurdepääsuks avaliku teeni, kui see on ainus ligipääs või kui muu ligipääs oleks tagumise krundi jaoks ebamõistlik ja tee kasutamine naabri poolt ei ole teemaa omanikule ülemäära koormav. Väga oluline roll on seejuures väljakujunenud tavadel ehk sellel, kust tee on seni kulgenud. Nagu näha, on seadusandja andnud tee talumise osas mitmeid ebamääraseid kriteeriumeid, kuid seetõttu, et olukorrad ongi erinevad ja kohtul peab olema võimalus asjaolusid kaaluda. Kohtupraktika on sageli määranud juurdepääsu teeks just olemasoleva tee. Liigselt koormav võiks tee olla teemaa omanikule juhul, kui see kulgeb läbi õueala või rikub tema kodurahu.
Konkreetsele küsimusele saab vastata, et uus maaomanik ei tohi tagumise krundi omanikule, perekonnaliikmetele ega külalistele teed sulgeda. Kui juurdepääsuks tuleb läbida väravaid, siis kohtupraktika kohaselt peab teemaaomanik andma tagumise maatüki omanikule ka nende võtmed või puldid. Juurdepääs tähendab kohtupraktika kohaselt ka autoga ligipääsu võimalust.
Siin on siiski üks suur aga. Inimesed on harjunud väljakujunenud teid ja radu kasutama tasuta. Asjaõigusseaduse kohaselt võib teega koormatud kinnisasja omanik nõuda juurdepääsu eest tasu. Pooltel tuleb kokku leppida nii tee täpne asukoht kui ka tasu suurus. Vaidluse viimase osas lahendab kohus. Kohtupraktika ei ole reeglina rahuldanud teemaa omanike kõrgeid tasunõudeid, vaid on lähtunud kas maamaksust või piirkonna maarendi hinnast.
