Paindlikkus töös olulisem palganumbrist

Tiina Saar-Veelmaa

psühholoog

Shutterstock

Paide arvamusfestivalil oli sel aastal muude kuumade teemade hulgas juttu ka tööpaindlikkusest. Platvormitöö, nulltunnilepingud, tööaja või -koha jagamine, muutuvtunnilepingud, tööampsud jpm – need on uued töötamise viisid, mis toovad küll paindlikkust, kuid võivad ohtu seada sotsiaalse kaitse.

Sellegipoolest on sõna „paindlikkus” töökuulutuses kui magnet, mis tõmbab ligi igas vanuses kandidaate. Paindlik töö on tulnud selleks, et jääda, kuidas seda aga korraldada nii, et töötaja oleks õnnelik ja organisatsioon saaks samuti oma eesmärgid täidetud? Tööpaindlikkuse üle arutlevas vestlusringis kaldusid eksperdid nägema piiranguid tööandja poolelt, tuginedes Euroopa Liidu direktiividele. Kus on piirangud, seal on alati ka võimalused, kuid enne seda oleks tarvis mõista, miks me üldse paindlikkust igatseme. Kas paindlikkust soovitakse ajas, kohas, töö sisus või kõikides nendes kategooriates?