Erinevad uuringud näitavad, et eestlased on kinnisvarausku ning eelistavad pigem omada kui üürida. Siiski on suur osa inimesi, kes kardavad end pikaajalise laenukohustusega siduda ja eelistavad elada üürikorteris. Ja seda vaatamata sellele, et üürikorteris elamine võib olla pikas perspektiivis oluliselt kulukam kui oma kodu laenuga ostmine.
Mis hirmud inimestel on oma kodu ostmise juures ja kuidas nendest üle saada? Ja kui juba kord hirmudest on üle saadud, siis kuidas langetada koduostul ratsionaalne ja läbimõeldud valik? Meie küsimustele andis vastused psühholoog Hannes Kuhlbach.
Millest lähtuvalt peaks inimesed kinnisvara ostes valiku tegema? Kas koduostu otsus langetatakse pigem ratsionaalselt või emotsionaalselt?
Meile meeldib endast mõelda kui ratsionaalsetest olevustest, kuid enamik uuringuid näitab, et inimese enesetunnet ja rahulolu mõjutavad siiski rohkem emotsioonid. Seda niinimetatud oma kodu tunnet ei ole võimalik täpselt millegagi mõõta, kuid igaüks tunneb selle tegelikult ära. Seega peaks alustama ja lähtuma sellest, mis tõeliselt meeldib ja sobib, ning seejärel ka ratsionaalselt läbi kaaluma, on see ka rahaliselt võimalik.
Kuidas vältida kodu ostmisel emotsionaalseid otsuseid?
Meil ei ole võimalik emotsionaalseid otsuseid vältida, kuid emotsionaalsuse mõjust otsuste juures tasub olla teadlik. Tihti on kinnisvara pakkumised lausa küllastatud erinevatest lisadest, mis loob mulje küllusest ja rikkalikkusest. Samas ei ole suurt osa nendest lisadest tegelikult praktikas vaja. Tasub paika panna, mis on peamised kriteeriumid või sellised tingimused, mis elukvaliteeti enim mõjutavad ning fokusseerida neile. Näiteks välibassein on tore lisa, kuid kallis ning Eesti kliimas üsna lühikese kasutushooajaga. Ennast oma kodu basseinis ujumas kujutleda on vahva, kuid sama raha eest saaks ilmselt elu lõpuni külastada nõrkemiseni kõiki Eesti spaasid.
Miks mõned inimesed kardavad osta kodu laenuga? Kuidas sellest hirmust üle saada?
Laen on pikaajaline kohustus. Eesti inimene on üldiselt kohusetundlik ja pühendub ka laenu ausalt äramaksmisele. Sellepärast võib tunduda paari-kolmekümneaastane kohustus hirmus. Samas - elama ju peab igaüks kusagil ning sellel on alati hind. Eluaseme kasutus, olgu omanikuna või üürnikuna, maksab. Tasuta oma vanemate või sugulaste juures ei taha ega õnneks ka pea tänased noored elama, ning ega seegi tegelikult tasuta ole - pingetel on oma psühholoogiline hind. Lõppude lõpuks on võimalik elu jooksul eluaset vahetada, erinevail eluetappidel on vajadus ruumide suuruse, asukoha ja muu mõttes ju erinev. Kui võtta laenukulu lihtsalt elamisega kaasneva kuluna, siis saab selle kenasti enda või pere eelarvesse planeerida, nagu ka toidu ostmise, transpordikulud jne.
Kodu ostu planeerimine võib olla pikk protsess. Kas on vahet, kui kaua kodu ostmist planeerida, et ma pärast selle otsusega rahule jääksin? Või millest see oleneb?
Kodu ostmisel võikslähtuda vanasõnast, et 9 korda mõõda, 1 kord lõika. Eks unistus oma päris või uuest kodust tekibki esialgu kusagil inimese sees, siis hakkab see võtma plaani kuju, heas mõttes “window-shoppingut” on võimalik teha veebis ja uusprojektide kliendipäevadel, maaklerid esitlevad müügis olevaid objekte heal meelel. Ühel hetkel tuleb muidugi otsus teha, kas see võtab mõni või mitu kuud, oleneb otsustaja kiirusest ja ka kärsitusest. Ega kinnisvara otsa lõppe, seda ehitatakse õnneks juurde.
Kuidas tunda ära müüginippe, mis innustavad tegema emotsionaalseid valikuid?
Kinnisvara müümisel prevaleerib tehniliste detailide üle tegelikult müüja poolt ilusa, vahel lausa muinasjutulise loo jutustamine. Kõikvõimalikud nunnud uuskohanimed, asukohakirjeldused ja lubatud mugavused tuleks ikka ise kohapeal üle vaadata ja enda n-ö mõõtkavasse seada. Mõistagi on nii omaniku, arendaja kui maakleri huvides kiire müük, kuid otsustamistempo peaks ikka ostja endale mugava valima. Kordan, kinnisvara ehitatakse juurde ning järgmisel nädalal või kuul on tõenäoliselt sama häid objekte küllaga pakkumises. Olenevalt müüjast pakutakse aeg-ajalt sümboolset allahindlust või midagi kauba peale, mis ei pruugi väga vajalik üldse olla. Kuidas ostjaid mõjutada, on lõbus-õpetlik lugeda näiteks Robert Cialdini raamatutest, mida eesti keeleski avaldatud.
Praegune kinnisvaraturg on väga aktiivne. Ehitatakse palju uusi arendusi ja osad uued arendused müüakse ka väga kiirelt ära. Tundub, et kui ma nüüd kohe ei osta, siis ma jään sellest kõige paremast korterist ilma. Kuidas selline aktiivne turg inimeste ostuotsuseid mõjutab ?
Inimene on sotsiaalne olevus ja ta on mõjutatud sõprade-tuttavate, maaklerite, arvamusliidrite jne poolt. Kui turg käib hea hooga, siis tundub tõesti, et ostjaid on palju ja vana hea tuttav defitsiiditunne kipub tegelikkust moonutama. Enamasti ei ole inimese või pere jaoks ainult seda ühte korterit või objekti, mis ainsana nende vajadusi rahuldab. Inimese psüühika lihtsalt toimib nii, et hea korteri leidmisel tundub, et see meeldib veel sadadele teistele ja tuleb kohe reageerida. Tegelikkuses on vähegi suuremas asulas võimalik mõistlikus ajavahemikus, olgu selleks sümboolselt 1 aasta, leida pakkumistes üsna mitu korterit või isegi maja, mis sobivad hästi. Ning lõpetuseks rõhutan veelkord, et mitte “lisade rohkus” ei määra vara ostukõlblikkust, vaid siiski põhiomaduste sobivus.
Kui soovid veel nõuandeid, kuidas oma kodu ostmisel langetada tark valik, siis liitu Kogumispäeviku grupiga Facebookis.