Rooskapsas – C-vitamiini pomm

Priit Põldma

Shutterstock

Väikesepealine roos- ehk brüsseli kapsas ehib nii kapsapeenart kui ka peenemat peolauda.

Rooskapsas arvatakse olevat üks nooremaid kapsateisendeid. Tuntuks sai ta esmalt Belgias, Brüsseli lähistel 18. sajandi lõpul. Sellest on kujunenud ka rooskapsa teine nimetus – brüsseli kapsas.

Kasvata varajaseid sorte

Rooskapsas moodustab kasvades püstise 60–120 cm kõrguse varrega lehekodariku. Lehtede kaenlas asetsevad väikesed, 3–5 cm läbimõõduga peakesed (roosinupud). Ühel taimel võib neid tekkida 20–50. Taime peavõrse tipus kasvab suurem ja kohevam pea, mida toiduks ei tarvitata.