Keegi ei taha, et tema toa lagi või sein jääb laiguline või triibuline. Piisab aga, kui sa värvid kerge tuuletõmbusega või kõrgel temperatuuril, ja ongi mõne aja pärast tulemus näha – kõik rullijäljed on näha ning seinad ja lagi on triibulised nagu Aafrika sebra.
Millega siin on siis tegu – kas värv on halb või maaler on saamatu ja oskamatu?
Põhjus peitub lihtsalt vesidispersioonvärvi omadustes. Nagu nimetus ütleb, on nende vedeldajaks vesi. Peale selle on seal veel suur kogus mineraalseid täiteaineid (marmori pulber, talk) ja pigmente.
Seetõttu, peale värvi pinnale kandmist, kaob vesi kiiresti. Osa imbub seina sisse, osa aurustub õhku. Ja mida kuivem on õhk ja kõrgem temperatuur, seda kiiremini see toimub. Kõige selle tulemusena kuivab värv väga kiiresti ja suurte pindade värvimisel igal üleminekul tuleb ühendada momentaalselt kuivavaid lõike. Seepärast saame ühenduskohtades ühe kihi asemel kaks või isegi kolm-neli kihti, mis loomulikult triipudena näha jääb.
Kui aga lisada lihtsalt värvi hulka vett? Ei maksa, lihtsate lahenduste pooldajatel tuleb pettuda! Sellega ei kaasne midagi head – halvenevad tunduvalt vaid värvi kattevõime ja viskoossus, aga kuivamisaeg oluliselt ei pikene ning kvaliteet kannatab tõsiselt.
Allikas: Eskaro
