"Iseäranis suurte tormidega võib taoline puu murduda - kannatada võib saada hoone, parkivad autod, halvimal juhul ka inimesed," hoiatab EKÜL juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. "Hiljutine juhtum Jõhvist, kus korteriomanik läks ühistu vastu kohtusse, kuna otsustati maha võtta majale ohtlikult lähedal seisnud puu, näitab kujukalt, kuidas elanikud ei pruugi olukorra tõsidust taibata. Loomulikult võib olla mõnus suvel puuvõra jahedas varjus diivanil lesida, ent kui sellega seatakse ohtu teiste elanike ühisvara, hullemal juhul ka elu ja tervis, tuleks ühistul kiirelt tegutseda ning oht kõrvaldada."
Samuti tuleb puude ja põõsaste eest regulaarselt hoolt kanda, neid piirata ning kontrollida kinnistul sirguvate taimede tervist. Mardi sõnul tulebki korteriühistul hoolt kanda mitte ainult kortermaja, vaid terve kinnistu eest. "See puudutab ka näiteks ajahambast puretud ohtlikke välikonstruktsioone - paljudes hoovides on säilinud näiteks ajast-arust vaibakloppimispuud, vanad väravapostid vms."
Mardi rõhutab, et õnnetuse korral võidakse nõue esitada korteriühistu vastu. "Kui varasemalt andis seadus võimaluse kinnistul toimunud õnnetuse korral hageda ka ainult üht korteriomanikku, siis uue, 1. jaanuaril jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt kehtib korteriomanike ühine vastutus. Seadus ütleb, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu," märkis Mardi.
