Läänemaailmas sööme umbes 15 mg kvertsetiini päevas, see vastab 750 ml punasele veinile, 50 g sibulatele või 375 ml teele. Punased õunad on teine oluline kvertsetiiniallikas. Et saada 15 mg kvertsetiini, on vaja süüa peaaegu pool kilo õunu.
Ühes hollandlaste uuringus leiti, et kvertsetiini manustamise ja kardiovaskulaarsete haiguste vahel on tihe seos. Soome teadlased on jälginud 10 054 meest alates 1966. aastast. Projekti eestvedaja dr Paul Knekt järeldas, et meestel, kes tarbisid suurel hulgal õunu (eriti kõrge kvertsetiinisisaldusega õunu) oli väiksem risk haigestuda kardiovaskulaarsetesse haigustesse. Veel enam: risk haigestuda vähki, astmasse ja II tüübi diabeeti oli seda väiksem, mida rohkem õunu mehed sõid.
Mitmel juhul töötab kvertsetiin sarnaselt algiinhappele (põletikuvastaselt, antioksüdatiivselt, vererõhku alandavalt), aga kvertsetiin näib mõjuvat ka trombotsüütidele, mis omakorda vähendavad tromboosi riski.
Kvertsetiini teine unikaalne omadus on kaitsta organismi kõrgest veresuhkrust tingitud kahjulike mõjude eest.
Veelgi enam – kvertsetiin paistab kaitsvat neerusid kahjustuste eest.
Näib, et algiinnhape ja kvertsetiin koos kaitsevad eesnäärmevähi eest, aga kvertsetiin vähendab samas ka eesnäärmepõletiku sümptomeid. Seda ebameeldivat seisundit on raske teisiti ravida.
Üks uuring näitas aga, et kvertsetiiniekstrakt oli tõhus ka naiste genitaalide valu ravis.
Tervistav kvertsetiin. Kas sa tead, mis see on ja mida head see teeb?
Kvertsetiin kuulub flavonoidide gruppi ning on looduslik värvaine, mida võib olla ka punases veinis, mustas tees ning sibulates. Arvatakse, et punase veini mõõduka tarbimise tervislik mõju tuleneb just kvertsetiinisisaldusest.
