Testosteroon on küll meessuguhormoon, kuid seda leidub nii mehe kui ka naise organismis.
"Meestel toodetakse testosterooni munandites, kuni viis protsenti ka neerupealistes. Igal juhul on ta võimas hormoon," tõdeb meestearst Kristo Ausmees.
Suurt osa mängib nii mees- kui ka naissuguhormooni tasakaal.
"Tähtis on ka see, kuidas testosteroon organismis muutub. Üks asi on suur testosteroon, aga selle sees on veel üks väike, mida nimetatakse vabaks testosterooniks ja mis tegelikult mõjutabki mehe kogu organismi normaalset toimimist," selgitab tohter.
Testosterooni peetakse võtmehormooniks: "Sellest toodetakse mehe organismis veel kahte teist hormooni: vähesel määral naissuguhormooni östradiooli ja meessuguhormooni dihüdrotestosterooni, millest tuleb edaspidi lähemalt juttu. Östrogeenid on vajalikud eelkõige naiste organismi talitluseks, meestel natuke ka, aga balanss on erinev: naistel on östrogeenide tase palju kõrgem, meestel aga on testosterooni palju rohkem."
Mõjutab organismi kogu elu jooksul
Dr Ausmees nendib, et testosteroon kujundab meest kogu tema elu jooksul juba põnnipõlvest peale. "Väikesel poisil mõjutab väliste sugutunnuste kujunemist: peenise arengut ja munandite laskumist. Testosteroonitase hakkab vaikselt tõusma 9.–10. eluaastast ning sellega seondub puberteet: häälemurre, keha kasv, luustiku arenemine, karvakasv. Kõik sekundaarsed sugutunnused käivad sellega kaasas. Täiskasvanueas mõjutab testosteroon seksuaalsust, tegutsemisaktiivsust, vitaalsust, energiat, lihasejõudlust…"
On levinud arvamus, et need, kellel on testosterooni ohtralt, on ägedad rusikamehed.
"Testosteroonitase mõjutab tõesti väga palju meeste mentaalsust: mõned võivad olla ka agressiivsed, ülbed, vägivaldsed. Loomulikult on siin muud, geneetilised põhjused ja elustiilifaktorid, näiteks alkohol," jätkab tohter. "Pahatihti on aga selliste meeste testosteroonitase, vastupidi, keskmisest madalam. Selle tõttu ei suuda nad igapäevaelus normaalselt hakkama saada ja käituda, eriti kui näiteks seksuaalne pool on nõrk, ja nii proovivadki oma ängi või hirmutunnet teiste suhtes väljendada vägivaldselt ja ülbelt."
Hilisemas eas, 60+ või veidi hiljem, mõjutab meessuguhormoon samamoodi mentaalsust ja jõudlust, aga ka muutusi organismis, näiteks eesnäärme suurenemist.
"Testosteroon töötab kogu mehe elukaares," toonitab tohter.
Oleks vaja mõõta ja teada
Mehed, kes pole meestearsti juures käinud, oma testosteroonitaset enamasti ei teagi. Kui mujal tehakse üldvereproov, siis tavaliselt sellega nii elutähtsat hormooni ei mõõdetagi. Huvitav, miks?
"Hea küsimus. Sellele ei oska mina vastata, aga selle küsimuse võiks siin küll tervishoiuametnikele üles tõsta: miks ei ole näiteks perearsti baaspaketis, kus mõõdetakse näiteks vererõhku, kolesterooli, neerunäitajaid, võib-olla ka eesnäärme PSA-d, hulgas ka testosterooni?" küsib kogenud meestetohter vastu.
Tegelikult peaks kindlasti olema: "Normaalsest madalam tase viitab võimalikele terviseriskidele tulevikus, aga neid on võimalik ennetada. Oleks normaalne, kui testosterooni hulk oleks teada ja seda saaks võimalikult vara reguleerida või normaaltasemele viia. Mitte alles siis, kui mõni tervisehäire või haigus käes."
Oma osa ka ebatervislikul eluviisil
Tekib küsimus, mil määral mõjutab mehe eluviis testesterooni hulka juba poisipõlvest peale.
"Loomulikult mõjutab taset ka elustiil, näiteks poistel, kes on juba alla 15-aastaselt ülekaalulised," kostab dr Ausmees. "Nendel võib puberteedieas olla testosteroonitase liigse kehakaalu tõttu maha surutud – see võib hiljem takistada näiteks munandite arengut ja ka viljastamisvõimet."
Tohter lisab, et täiskasvanuna mõjutavad meessuguhormooni hulka muuhulgas
vähene sportlik aktiivsus;
ülekaal;
suitsetamine;
alkoholi liigtarbimine;
mõnuainete tarvitamine;
liigne stress.
Mitte küll igaüks eraldi, vaid mitu koos.
Pigem hakkamasaamise hormoon
Testosterooni on kutsutud ka edukuse hormooniks. Millist edu see siis mehele tõotab?
"Testosterooni iseloomustamiseks võib leida ju ühe või teise sõna, aga arvan, et pigem on ta hästi hakkamasaamise hormoon," leiab Kristo Ausmees. "Meessuguhormoonil on see omapära, et kui ta on normist madalam, pärsib see oluliselt organismi arengut, kusjuures ülemist normi sellel hormoonil ei olegi. Mõnes uuringus on küll näidatud, et väga kõrge testosteroonitasemega mehed on palju agressiivsemad ja vägivaldsemad ning seksuaalselt veidi võimakamad kui normaaltasemega mehed, aga see erinevus on väga väike. Pigem ikka halvendab mehe tervist ja kogu elu see, kui testosterooni on liiga vähe. Seetõttu on väga tähtis, et elus hästi hakkamasaamiseks oleks ta normis."
Aga kui testosterooni on ikka napilt, kas siis on mehest voodis asja?
"Mul on palju patsiente, kes ütlevad, et nende seksuaaleluga on kõik korras, mingeid vaevusi ei ole, aga testosteroonitase on madal."
Tohter toonitab, et peale testosterooni mõjutab mehe igapäevast hakkamasaamist keskkond, kus ta üles kasvab ja tegutseb. "Arvan, et poisid, kelle testosteroon on normis, kelle vanemad ostavad raamatuid, et nad omandaksid tarkusi ja kes käivad korralikult koolis ega tarvita mõnuaineid, saavad elus hästi hakkama. Ja vastupidi: meestel, kes kahjustavad oma tervist juba noorukieas, võib muutuda ka testosteroonitase, kui nad on 40+, mis omakorda toob kaasa terviseprobleemid vanemas eas."
Kui meessuguhormooni on liiast
Kuigi testosteroonitaseme ülemist piiri ei ole, võib see olla normist tunduvalt kõrgem. Ilmselt ei jäta seegi organismi talitlust ja tervist mõjutamata.
"Nii see on," tõdeb dr Ausmees. "Teatud määral võib kõrgem testosteroonitase vanemas eas soodustada näiteks eesnäärme suurenemist. Mida kõrgem tase, seda rohkem organism toodab dihüdrotestosterooni, millest varem juttu oli – see omakorda suurendab eesnäärme mahtu. Aga kõrget taset ei saa siin ka üks ühele võtta: sel juhul peab olema ka pärilik soodumus."
Tohter lisab, et mõnedel juhtudel võib suurem testosteroonihulk suurendada infarktiohtu.
"Põhjus on selles, et selle hormooni liig võib tõsta hemoglobiinitaset, paksendada verd. Sel juhul võib olla suurem infarktirisk eelkõige siis, kui mingid asjaolud, ka muud riskitegurid kuhjuvad. Siis tuleb infarkti ärahoidmiseks verd ravimiga lahjendada, et hemoglobiinitaset madalamale tuua."
Mõnikord taset vaja üles-alla viia
Kristo Ausmees nendib, et testosteroonitase on üks markereid, mida meestearsti juures kõige tihedamini määratakse. Kas ja millal on tarvis tohtril seda üles-alla viia?
"Taset on vaja alla suruda näiteks eesnäärmevähi kaugele arenenud vormide puhul, et pidurdada nende arengut. Selleks on olemas suukaudsed hormoonpreparaadid, mis on aja jooksul palju muutunud – kõrvaltoimeid on minimaalselt."
Ent teinekord on tarvis mehe tervise huvides taset ka tõsta.
"Selleks süstitakse preparaate, mis on kas lühitoimelised, kolmenädalased või pikatoimelised ehk kolmekuused. Nende mõte on see, et kui testosteroonitase on füsioloogiliselt madal, siis see normi tõsta."
Seos eesnäärme suurenemisega
Meestearst ütleb, et testosteroonil on otsene seos eesnäärme suurenemisega.
"Eelkõige selle kaudu, et temas toodetakse varem jutuks olnud dihüdrotestosterooni, mis mõjutab retseptorite kaudu eesnäärme suurenemist."
Järelikult on vaja testosterooni hulka muuta, et eesnääre ei suureneks?
"Ei, testosteroonitaset me sel juhul ei mõjuta, aga on olemas rohud, millega blokeerime dihüdrotestosterooni tootmist organismis – sellega ühtlasi eesnäärme maht väheneb."
Aastatega sütikhormoon kahaneb
Üks on kindel: testosterooni jääb mehel aastatega pikkamisi napimaks. Sellel on omad miinused.
"Eks haiguste oht suureneb," tõdeb dr Kristo Ausmees. "Üks olulisemaid nähte, mida testosterooni langus mõjutab, on see, et mälu hakkab halvenema. Miks me hakkame unustama; miks me lähimineviku asju ei mäleta; miks me ei omanda kõike nii kiiresti, kui noores eas… Muidugi võib siin olla muid põhjuseid, aga kõik see on seotud ka madalama testosterooniga."
Tohter toob lisaks vanema mehe kehalise poole: "Seksuaalse võimekuse vähenemine, liikuvuse langus, liigesehaigused, südamehaiguseriskid, väiksem jõudlus ja energia – need kõik on kaudselt seotud vähesemaks muutunud testosterooniga.
Normaalse tasemega testosteroon on aga mehe organismis ikka võimas sütikhormoon."
Seksuaalsus ja viljakus
Arvatakse, et kui mehel on testosterooni küllaldaselt, siis on ta seksuaalselt aktiivne, tal pole probleemi erektsiooniga ja on võimeline normaalselt viljastama. Kas see on nii?
Meestearst Kristo Ausmees: "Osalt kindlasti, kuid kõik siin ei olene testosteroonist. Näiteks oleneb erektsioon hästi palju partnerist. Sa võid olla alfaisane, aga kui ei ole partneri külgetõmmet ja elatakse koos mingil muul põhjusel, siis ei pruugi ka erektsioon ideaalne olla. Hea seksuaalsuse alus on ikkagi edukas ja monogaamne paarisuhe.
Laste saamisega on samamoodi: see ei sõltu ainult mehest – tähtsad on mõlemad partnerid. Nii mees kui ka naine võivad olla ideaalsed, aga kui ühel või teisel poolel on teatud tervisehäired, siis on lapse viljastamine olenemata testosteroonitasemest takistatud."
Riskijulgus ja agressiivsus
Kui testosteroonitase on kõrge, kas siis on mehel ka suurem riskijulgus ja soodumus agressiivselt käituda?
Meestearst Kristo Ausmees: "Tegelikult ei ole riskijulgus otseselt seotud testosterooniga, vaid see käib enamasti kaasas aastatega: mida me vanemaks me saame, seda vähem julgust on, sest oleme elutargemad. Elutarkuse vähesus ongi peamine, miks noores eas palju riskitakse, olgu siis seksuaalsuhetes, äris või muus.
Me lihtsalt muutume aja jooksul rahulikumaks. Loomulikult on meestel üks põhjus see, et testosterooni jääb aastatega aeglaselt, aga kindlalt vähemaks.
Agressiivsus aga oleneb paljuski sotsiaalsetest teguritest. Ja kui veel satud kokku madala testosteroonitasemega mehega, siis on agressiivsuse oht eriti suur."
Loodus tegi ise imet
Meestearst Kristo Ausmees: "Mulle tuleb meelde üks härrasmees, kellel umbes kümne aasta jooksul mõõtsime regulaarselt testosterooni – selle tase oli väga madal. Ta tegi trenni ja oli ettevõtluses edukas. Tegime ära ka kõik lisauuringud kuni ajuni välja, et mingit kasvajat ei oleks. Kuigi testosterooni oli vähe, sai ta elus hästi hakkama.
See oli umbes aasta tagasi, kui too härrasmees tuli jälle uuringutele. Ja mis selgus: testosteroon oli ise normi läinud! See oli üle pika aja selline hetk, kus ma tundsin, et loodus on ikka võimas: aastaid madala testosterooniga mehel oli ühel hetkel see normis. Võib ju arvata, et ta oli eluviisi muutnud, aga ei, elas nagu ennegi. Ka seksuaalsuses polnud midagi muutunud, kõik oli korras.
See näitab, et looduse abil juhtuvad mõned asjad ka nii, et meditsiin ei peagi sekkuma."