Suurimaid raskusi on sihtrühmal lähedale nägemisega. Uuringu kohaselt on 82 protsendil vastanutest jäänud „käed liiga lühikesteks“ ehk on pidanud lugemisel teksti selgeks nägemiseks seda silmadest kaugemale lükkama.
Probleem viitab presbüoopiale ehk ealisele kaugnägevusele, mille esimesteks sümptomiteks on raskused lähedal asuvate väikeste detailide selgel nägemisel, seda eriti hämaras. Presbüoopia ei ole haigus, vaid ealine iseärasus, mida ei ole võimalik ravimite, vitamiinide, tervisliku eluviisi või toitumisega ära hoida. Samuti ei mängi presbüoopia tekkimisel rolli, kas inimene on olnud varasemalt prillikandja või mitte.
„Kõik teooriad väidavad, et prespüoopia tekib alates 40ndates eluaastates või hiljem, kuid tänapäeva tehnoloogia areng ja uudsed digiseadmetega seotud vajadused annavad märku, et meie silmad võivad muutuda prespüoopiliseks ka varem, sest lähedale nägemise vajadused on suuremad,“ ütles optometrist ja Essilori Eesti esindaja Marta Port.
Nägemisprobleemide avaldumissagedus on märksa kõrgem 40ndate teises pooles kui esimeses: kui 40-44-aastastest on täheldanud nägemise halvenemist iga kolmas vastaja, siis üle 45-aastastest vastajatest rohkem kui 56%. Nägemisega on rohkem kimpus mehed (52%) kui naised (47%).
Kuigi presbüoopiat ei ole võimalik kuidagi ennetada, on sellega võimalik kenasti koos elada. Kõige tõhusamiks abivahendiks on progresseeruvad ehk mitmevaatelised prillid, mis lahendavad samaaegselt mitu nägemisprobleemi, tagades selge nägemise nii lähedale, keskdistantsile kui kaugele.
Pordi sõnul on oluline käia vähemalt kord aastas nägemiskontrollis ning kanda optometristi poolt väljakirjutatud nägemiseks korrigeerivaid vahendeid.
„Millegi pärast pelgavad eestlased silmaarste-optometriste ning prillide osas levib veider arusaam, et kui kord prillid ette panna, siis enam nendest lahti ei saa. Nii see tõesti on – põhjuseks ei ole aga mitte prillide kandmine, vaid loomulikud muutused silmanägemises ehk plusstugevuse vajaduse püsimine ja suurenemine. Prillid ja läätsed on lihtsalt ainuke viis, kuidas vanusest tingitud nägemishäiretega oma elu lihtsamaks teha ning nende tugevust tuleb korrigeerida nii palju kui vaja, kasvõi kolm korda aastas,“ lisas Port.
Uuring: igal teisel üle 40-aastasel eestlasel probleemid silmanägemisega
Nägemisega seotud probleemid on 40+ vanuses inimeste kõige sagedasemaks tervisemureks, selgus hiljuti Eesti inimeste seas läbiviidud uuringust. Silmaarstide soovituste kohaselt käib igal aastal silmakontrollis vaid ligi viiendik üle 40-aastastest, samas kui iga teine tunnistas, et tal on probleeme nägemisega.
