Väikeaias võiks erivärviliste peetide kasvatamiseks maha panna seemnelint valge, kollase ja tavalise punapeedi seguga. „Öeldakse, et söö vikerkaart. Erinevatest peetidest saabki teha maitsva vikerkaare. Erivärvilised on oma maitsenüansiga, mis meenutab peeti. Kollased on punastest ja valged omakorda kollastest mahedamad,“ selgitab Lii Toht.
Üsna leplik
Koka talu perenaise hinnangul on tänavu hea peediaasta. Teatud aja järel järjestikku tehtud külvid – nii tavalised kui ka lehtpeedid – kasvavad kenasti. „Peet on tänuväärne juurvili, sest tal pole erilisi kahjureid, nagu on näiteks porgandil. Aga nad on valgusnõudlikud ning vajavad viljakat liivsavi- või saviliivmulda, ei talu kõrget põhjavett ega happelist pinnast. Sobivaim kasvutemperatuur on 15–25 °C.“
Peet (Beta) on 2aastane risttolmleja taim, kes esimesel aastal kasvatab leheroseti ja mahlaka juurvilja, teisel aastal puitunud varre ning õisiku. Söögipeedil ei arene üksik seeme, vaid krobeline liitvili.
Peediseemned külvata vähemalt 10 °C pinnasesse. Kui temperatuur on idanemise ajal madal, võib taim juba esimesel kasvuaastal õitsema minna. Peediseemnete külvamisest saagi koristamiseni kulub sordist ja kasvutingimustest sõltuvalt 10–18 nädalat.
„Kuna meil on mahetalu, „toodavad“ põllurammu oma küülikud ja kanad ning millegi muuga me maad ei väeta. Järgime viljavaheldust: esimesel aastal pärast mulla turgutamist sõnnikuleotisega kasvatame kartulit, teisel sibulat ja kolmandal peeti. Tegelikult peeti võibki samal kasvukohal viljelda iga 3–5 aasta järel. Seda asjaolu peaksid ka köögivilja kasvatavad rohenäpud arvestama,“ mainib Lii Toht.
Oodatud saagiaeg
Lii Toht on Läänemaa laatadel 4 aastat värvilisi peete propageerinud. „Mulle on see värvide ja vormide mäng oluline. Lehtpeedil pole küll ilusat juurikat nagu tavalisel peedil, aga tema pealsed on kordumatult kaunid!“ kiidab mahetalu perenaine. Siis lisab rahuloluga, et nüüd on ka teised mahetootjad hakanud erivärvilisi sorte kasvatama.
„Peet on vähe tähelepanu pälvinud. Erivärvilised värsked (kuni 10 cm läbimõõduga) juurikad ja lehtpeedi kuni 15 cm pikkused lehed on väga väärtuslikud, mahlased, magusa maitsega. Kollase, roosaka ja punase lehtpeedi lehti kasutatakse nagu spinatit ning vart nagu sparglit. Kirjud vitamiinirikkad lehed sobivad vokkidesse, pajaroogadesse, pannipirukatesse. Peet on igati kasulik köögivili!“
Kuna peet on külmatundlik, tuleb juurikad enne suurte öökülmade saabumist päikesepaistelisel päeval üles võtta. Koristamise ajal on vaja kohe eemaldada lehed, aga säilituspeedile peab alles jätma paarisentimeetrised varretüükad juurikate kuivamise vältimiseks.
„Meie saak ei küündi tonnidesse, aga me peame talu armastusega. Meile on oluline, et säiliks puhas keskkond. Meie kasvatatud maheköögivili on leidnud tee samu väärtusi hindavatesse kodudesse, innustades ka teisi mahedalt aiakraami kasvatama. Eelistagem rohkem värviliste peetide sorte!“ soovib Koka talu perenaine Lii Toht.
Peedi head omadused:
* Sisaldab palju mineraale (rauda, mangaani, kaaliumi, räni, vaske, magneesiumi, fosforit, kaltsiumi, tsinki) ja vitamiine (C-vitamiini, vitamiini B9, B3, B6 ja A), foolhapet ning valke.
Sisaldab vähe kaloreid (100 g kuni 50 kcal) ja rohkesti suhkruid (10–12%), peamiselt sahharoosi.
* Puhastab organismi ja tugevdab immuunsüsteemi.
* Parandab maksa ainevahetust.
*Tugevdab südant ja alandab kõrget vererõhku.
