1. Kuidas saab vältida tänavatolmu hingamisteedesse ja kopsu jõudmist?
Meil on kõige rohkem tänavatolmu õhus aprilli- ja maikuus. Siis võib tõesti tekkida vajadus tänaval liikudes suu ja nina salliga katta. Sellest pole palju abi siis, kui limaskestad on juba ärritunud olekus, näiteks kevadise astma tõttu. Siis peaks võtma kasutusele korraliku filtriga maski.
Kopsudesse jõudnud tänavatolmu ei saa enam kätte, kuid limaskestadel olevat võib proovida välja loputada ninakannuga. Kuidas seda kasutada, võib küsida apteekrilt.
2. Milliseid haigusnähte tänavatolm tekitab?
Tänavatolm ärritab nina, kurku, neelu ja silmi. Ärritust saab ravida samade ravimitega, millega ravitakse allergiat, seda enam, et kevadine tänavatolm sisaldab ka õietolmu. Tänavatolmu peaksid vältima kõik, kuid eriti halvasti mõjub see allergikutele.
Kui tänavatolm tekitab õhupuudust, peab pöörduma arsti poole. Vahel soovitavad arstid astmaatikutel kõige suurema tänavatolmu ajal suurendada ravimikogust.
3. Kellele mõjub tänavatolm kõige halvemini?
Tänavatolm teeb kõige rohkem kahju väikelastele, allergikutele või kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust, südame-veresoonkonnahaigusi ja südamepuudulikkust põdevatele inimestele. Nendel võib tänavatolm häirida kopsude tööd ning süvendada põhihaiguse sümptomeid. Selliste haigustega peaks kõige suuremal tolmu hooajal kindlasti kandma tõhusa filtriga tolmumaski.
Hingamisteede haigusi põdejaile tekitab maski kandmine probleeme, sest see takistab hingamist ja teeb enesetunde veel kehvemaks. Kõige parem oleks kasutada väljapuhumisventiiliga maske, mida saab tööriistapoodidest. Kindlasti tasuks selles osas aru pidada arstiga.
4. Miks on tänavatolm ohtlik?
Suurema osa tänavatolmust moodustavad asfaldiosakesed ja liiv, mille sõidukid on tolmuks hõõrunud, kuid seal on ka autorehvidest irdunud osakesi, samuti metalli-, värvi- ja nõekübemeid ning maapinnalt pärit mikroobe.
Tänavatolmukübemed on eri suurusega, suuremad sisse hingatud osakesed jäävad pidama hingamisteedesse, kuid peenemad jõuavad kopsurakkude vesiikulitesse ja püsivad seal mitu kuud või isegi aastaid. Kõige väiksemad osakesed pääsevad vesiikulitest vereringesse.
5. Kas tolmuosakesed võivad tekitada püsivat kahju?
Suurem osa tänavatolmust on 2,3–10 mikromeetri suurused osakesed, mis kaovad organismist köhides. Kõige suuremat pahandust teevad alla 2,5 mikromeetri suurused osakesed, mis läbivad rakuseina ja jäävad organismi pikemaks ajaks. Need võivad olla pärit tänavatolmust, aga ka tööstussaastest või näiteks puidu põlemisest. Mida pikemat aega tolmu sees viibida, seda suurem hulk kahjulikke osakesi organismi satub. Uuringud on näidanud, et sellised õhus lendavad peenosakesed suurendavad infarktiriski, hoolimata sellest, et õhusaaste püsib Euroopa Liidu normide piires. Õhusaastet tuleb võimalikult palju vältida ning seepärast pole ka mõistlik remondi keskel elada.
6. Kus on tänavatolmu kõige rohkem?
Kõige rohkem on tänavatolmu õhus tipptundidel kiire liiklusega tänavatel. Kõige saastunumad kohad on suurte linnade peatänavad ja majade vahel tekkivad tuulekoridorid. Juba paar kvartalit eemal võib õhk olla palju puhtam. Saastunud õhuga on ka suured ristmikud, samuti linnast välja viivad suured teed, sest seal tõrjutakse intensiivselt keemiliste vahenditega libedust.
Kevadel hakatakse talvel teedele puistatud killustikku ja liiva kokku korjama, mis omakorda keerutab tolmu üles. Ilmauudistes antakse tavaliselt kõige tolmusemal ajal ka teateid, kus on parajasti õhusaaste kõige suurem.
7. Kuidas mõjutab aeg või ilm õhusaastet?
Õhtul ja öösel suureneb õhuniiskus ja tolm püsib maas ega lenda ringi. Päeval kuivatab päike teed ja tolm tõuseb õhku. Vihmaste ilmadega on õhus vähem saastet. Öised pakased kevadel pikendavad tänavatolmu aega, sest jäiseid tänavaid ei pesta.
8. Kuidas tõkestada tänavatolmu sattumist eluruumidesse?
Tube ei maksa tuulutada tänavapoolsete akende kaudu. Akna ette võiks panna kanga, mis ei lase suvel ka putukatel tuppa lennata.
Kõige parem on paigaldada ventilatsiooniseadmed, kuid nende filtrit peab sageli vahetama.
9. Kuidas puhastada kodutänavat talvisest liivast?
Märg liiv ei tolma nii palju kui kuiv, sellepärast peaks tänavat enne pühkimist voolikust kastma või koristama vihmase ilmaga. Oleks hea naabritega talguaeg kokku leppida, sest siis pühib mitu inimest ühel ajal ja tolmutamise aeg on lühem. Kõigile võiks anda teada, et nad pargiksid oma autod nii, et saab ka parkimiskohad üle pühkida, nii et tuul ei hakkaks sealt uuesti tolmu üles keerutama.
10. Mida saab teha tänavatolmu vähendamiseks?
Mida vähem puistatakse talvel liiva, seda vähem keerleb seda kevadel õhus ja seda vähem on koristamist. Talvel peaks lume teedelt ära koristama enne, kui see paakub ja tee libedaks muudab. Autode rohkus suurendab tänavatolmu hulka, nii et sagedamini peaks kasutama ühissõidukeid. Autoga sõites võiks hoiduda liiga tee ääres sõitmisest, sest tänavatolm koguneb tee serva ja autorattad keerutavad selle sealt jälle õhku.
