Vaarikaid suvel ja sügiselgi. „Ussitamata” vaarikaid sügisel

Kaja Kurg

Kõige paremini kasvab vaarikas keskmise raskusega liivsavi- või saviliivmullal. | Shutterstock

Vaarikas on hõrgu maitsega ja väga väärtuslik mari, sellepärast ta peaaegu igas aias kasvabki. Tänu „sügisvaarikatele” kestab vaarikaaeg talve tulekuni.

Harilik vaarikas (Rubus idaeus) kasvab looduslikult kõikjal Eestis, pakkudes oma väikseid marju maiustamiseks päikeselistel raiesmikel, metsasihtidel ja teeservades. Samast liigist on aja jooksul aretatud kümneid sorte, mida kasvatatakse aedades ja istandikes.
Kuna vaarika varred puituvad, liigitatakse ta põõsaste hulka kuuluvaks taimeks. Võrreldes „tavaliste” põõsastega on säsikate vaarikavarte eluiga imelühike – kõigest kaks aastat. Esimesel aastal kasvab võrse, millel on vaid lehed. Sügisel vars puitub ja talvitub, järgmise aastal oks haruneb, külgvõrsed õitsevad ning neil valmivad vaarikamarjad.