"Kõik saab algust kodust, vanemate eeskujust," nendib etiketikoolitaja. "Kui kodus ollakse üksteise suhtes hoolivad ja viisakad, süüakse kombekalt ning peetakse end mõistlikult ülal, on üsna loogiline, et laps hakkab end samamoodi ülal pidama," räägib ta. "Kui me ei soovi, et meie lapsed oleks lohakad, teiste suhtes lugupidamatud jn., tuleb maast- madalast kasvatusega alustada. Kombeid ei saa selgeks üleöö. Nende õpetamine nõuab vanematelt järjepidevust ja kannatlikkust, aga see tasub kindlasti ära."
Kuidas aru saada, et inimesel on head lauakombed? "Kui tähelepanu püsib laua ääres sinu isikul, mitte sellel, kuidas sa sööd," annab ekspert kiire vastuse. Lapsele tuleks tema sõnul juba varakult hakata selgitama, milleks kombed olulised on. "Kui last lihtsalt sundida, öeldes: sa pead! on see tühi käsk ning laps hakkab sellele vastu töötama." Erika sõnul on tähtis silmas pidada, et lauakombed algavad juba enne lauda istumist. "Kätepesu ja puhtad riided annavad märku, et ees ootab tähtis toiming. Kui beebil on ees pudipõll, on juba seegi lauakommete üks osa - laps mõistab, et laua ääres tuleb puhtust hoida."
"Oluline on ka lapsele selgeks teha, et söögi ajal istutakse paigal, mitte ei joosta ringi, ei mängita toiduga ega plätserdata jne. Samuti ei tegeleta söömise ajal teiste tegevustega - ei näpita nutitelefoni, ei vaadata telerit ega loeta ajalehte. Siin on just vanemate enda eeskujul väga suur roll," tuletab etiketikoolitaja meelde. Veidi suurema lapse võib lauakatmisele abiks võtta ning mitte riielda, kui midagi maha kukub. "Lauakatmine võib toimuda selgituste saatel," soovitab ekspert.
Samuti on tema sõnul väga oluline rõhutada, et sööme toitu ka pere keskel noa ja kahvliga va mõned road, mis eeldavad vaid kahvli või lausa näppude kasutamist. "Vähemalt kuueaastane laps peaks juba kindlasti seda tegema. Samuti oskama hoida keha ja käsi korrektselt - vanemad ei tohiks lubada süüa neil näiteks pooleldi lamavas olekus, see võib saada halvaks harjumuseks," hoiatab ekspert. "Ja ikka kehtib ka see - śöömist alustatakse ja lõpetatakse koos. Võiks proovida ka kodus seda juurutada nii palju kui vähegi võimalik ja meie kiire elu seda lubab," kõlab eksperdi soovitus.
"Samas pidulaudades, kuhu ka külalised kaasatud ja mis kestavad pikemalt, ei peaks olema kohustust kogu aeg koos täiskasvanutega paigal istudaa, vaid nad saaksid joosta mängima, mis ka laste puhul normaalne," soovitab Erika Kolbakov. "Siis ei hakka nad ka taolisi koosviibimisi vältima. Igapäevaselt aga peaksid lapsed aga aru saama, et söögiajal ringi ei joosta ja lauast lahkutakse ühel ajal."
Etiketikoolitaja soovitab regulaarselt (näiteks kord kuus) lapsi harjutamise mõttes ka restorani sööma viia. "Aga kindlasti paneks vanematele südamele, et ei hakkaks avalikus kohas lapse kallal targutama ja teda sellega võõraste ees piinlikku olukorda panema. Selline käitumine alandab last, mitte ei õpeta kombeid. Sobiv oleks vaikselt ja viisakalt suunata." Kõik sellised arutelud ja tagasiside peaks Erika sõnul kindlasti toimuma, aga see võiks jääda neljasilmavestluseks. "Võiks arutada läbi, mis oleks võinud paremini olla, mis võis teisi häirida jne. Nii õpib laps kõige paremini ja ka meelsamini. Kui asi aga väljub täiesti kontrolli alt, tuleb ka restoranist koheselt lahkuda," leiab ta.