Leedlindid on kogu koduse valgustuse uuele tasemele viinud. Varasematel aegadel oli toa laes laelamp, kirjutuslaual laualamp ja köögikapi all töötasapinna kohal oli luminofoortoru. Kui valgusega hakati kodu sisustama, siis tähendas see seda, et vanad valgustid vahetati uute vastu välja. Olid olemas ka kohtvalgustid, aga valgustid võisid olla ise rohkem pilgupüüdjaks kui valgus ja koht, mida valgustati.
Ja siis tulid leedlambid. Viimastel aastatel on leedlintide arendustöö ja sellega koos nende soosing kõvasti tõusnud. Leedlintide tõttu on valgus oma olemuselt saanud kodudes pearolli kandjaks. Leedlint valgustab, toob esile ja rikastab valgusega erinevaid ruume, ilma et valgustit ennast näha oleks. Paljud on sattunud vaimustusse leedlintide abil saavutatava kaudse valguse võimalustest.
Leedlinte saab peita liistude ja igasuguste servade taha ning muudesse konstruktsioonidesse – nähtavaks saab vaid seintelt, laest, põrandalt või muudelt pindadelt peegelduv kaudne valgus, mis on pehme, ühtlane ja meeldiv.
Leedvalgustite turul on tänapäeval suur hulk firmasid ja tooteid. Guugeldadeski sõna "LED-lint", saab suure hulga linke, mida omavahel võrrelda. Toodete kvaliteet, kasutusaeg, võimsus (W) valgustusvõimsus/ luumenid (lm), valguse toon / kelvinid (K) ja IP-kaitseaste on muuhulgas omadused, millega valgusti ostja ja veel rohkem valgusti paigaldaja peaksid end kurssi viima.
Leedlindid töötavad tavaliselt 12 V või 24 V pingega, aga on ka võrguvooluga töötavaid leedlinte. Voolupinge mõjutab ka seda, kui pikk üksik leedlint vooluvõrku ühendamise koha järel võib olla.
Kasutuspiirangud ja piirtingimused
Leedlinte sobib suurepäraselt kasutada ka väljas ja niisketes ruumides, kui vaid nad on vastava IP-kaitseastmega. Kui leedlindi andmeplaadil niiskustaluvuse kohta märget ei ole, tohib seda kasutada vaid kuivades siseruumides. Väliskasutuseks sobivate leedlintide IP-tunnus on tavaliselt IP 34 (pritsmekindel) või sellest suurem.
Standard-leedlinti ei tohi mõtlematult väänata ja sellest lõputult nurkasid moodustada. Näiteks sammastele, kaarjatele pindadele või kaarakende valgustamiseks tasub valida saeservaline S-Shape’i leedlint. Külgsuunaliste pööramiste jaoks on erinevatel tootjatel oma vastavad ühenduselemendid, millega saab nurgad ilusti vormistatud. Leedlinte tasub jahutada ja kaitsta alumiiniumprofiilidega, millistega ka leedlindi paigaldamine on lihtne ja lõpptulemus näeb hea välja.
Sisekujundajate jaoks on leedlindid hea katsetusvahend. Tüüpiliselt on leedlintide valgusega esile toodud näiteks elutoamööbli riiuleid, mistõttu leedlindid pannakse proovile.
Ei saa tagada sedagi, et kui leedlint on paigaldatud kitsasse kohta ja ta ei saa piisavalt jahutust, et siis sellest ei võiks ka tuleoht tekkida. Igal juhul on selge, et kui leedvalgustid ei saa piisavalt jahutust, lühendab see nende tööiga. Alguses leedide valgustugevus väheneb märkamatult. Leedvalgusti võib tegelikult tarbida veel elektrit, kuigi ta ise enam valgust sugugi ei tooda.
Tasub olla tähelepanelik tehniliste omaduste suhtes
Tarbija, kel tootepaljususest poes silme ees kirjuks läinud, võib oma ükskõiksuses osta kaasa vaid mingi juhusliku toote. Esmapilgul sarnased leedlindid võivad olla nii oma elektritarbimise kui ka valgustusomadustelt vägagi erinevad. Ja see on oluline nii paigalduse kui ka kasutuse suhtes. Müügil on näiteks erineva valgusallikate tihedusega leedlinte. Valgusallikate tihedus lindil aga näitab seda, kui palju leedlint tarvitab elektrit.
Kvaliteedi tähtust ei tohi alahinnata. Tasub mõelda eelnevalt, kas on ikka mõtet tellida veebipoodidest. Veebipoodide toodetel ei ole pahatihti garantiid ja nende turvalisusegi kohta pole tõestust. Kui on soov endale veebipoest midagi tellida, tasub alati enne asjatundjatelt nõu küsida.
Ka leedide soojataluvust peab arvestama. Leed ei talu eriti hästi kuumust, mistõttu sauna valgustamiseks see hästi ei sobi; vähemasti mitte meetrist kõrgemale, mis on elektripaigaldusstandardi kohaselt ülemine piir, kui paigaldatavatele elektriseadmetele ei ole seatud kuumustaluvusnõudeid.
Kerise lähedale või selle kohale ei tohi paigaldada muid kui vaid kerise endaga seotud seadmeid. See käib ka leedvalgustite kohta. Ka muid liig sooja temperatuuriga tingimusi tuleb arvestada; päikegi võib suvel pindasid vägagi kuumaks kütta.
Kas paigaldada ise või kutsuda elektrik?
Pistikupesast voolu saava leedvalgusti võib paigaldada muidugi ise, aga ka mitte alati. Aga sõltub enda teadmistest ja oskustest, mida peab iseendas kindlalt selgeks tegema – kui ikka mõistus kinni jääb ja uue valgusti korralik paigaldamine kipub venima, tasub ka pistikupessa ühendatava leedlindi paigaldamiseks elektrik otsida. Olulisim on muidugi järgida tootja poolt tootega kaasasolevaid juhiseid.
Tuleb selgeks saada ka valgusti valgustuse reguleerimise ja valgusti paigaldatavuse võimalused. Tavalised laiatarbevalgustid on üldiselt pistikupessa ühendatavad ja neil on oma kaugjuhtimispult. Need sobivad mitmesuguseks kasutuseks, aga lõpptulemus ei pruugi tulla nii osav, kui see oleks asjatundja tehtuna.
Kui leedlint ühendatakse otse vooluvõrku statsionaarseks, siis tohib sellist tööd teha vaid asjatundja. Leedlintide juurdehankimise puhul võib tulla vajadus paigaldada sobivatesse kohtadesse pistikupesasid ja neile valgustireleesid – ka need tööd on vaid asjatundjate rida.
Vahel tasub juba uut valgustust kavandades pöörduda elektriala asjatundja poole, kes tagab alati hea lõpptulemuse eriti näiteks siis, kui soovitakse paigaldada värve vahetavat leedlinti.
Isetegijale võib osutuda keeruliseks ka pika leedlindi paigaldamine. Kui soovitakse pikka ühtlast leedrivi, peaks valgusti pinge olema vähemalt 24 V. Kui paigaldus on võimalik teha erinevate toitekohtadega, võivad sobida ka 12 V leedlindid; see vajab küll rohkem eelnevat kavandamist ning muu hulgas valgustuslülititega pistikupesasid sobivatesse kohtadesse. Tõeliselt pikad leedlintvalgustid kasutavad 230 V voolu ja nende süsteemide paigaldamine peaks jääma elukutseliste elektrike teha.
Kasutusvalmis leedlintvalgusti paketiga on kaasas ka trafo. Tootja juhistes on kirjas, milliseid leedlinte trafoga võib ühendada ja kui pikad lindid võivad olla. Kui vastavat teavet pole, siis ei tohi vastava trafoga kasutada muid leedlinte kui vaid seda, millega koos vastav trafo müüdi.