Ei naerata
Loomulik ja sõbralik naeratus tekitab teistel inimestel tahtmise sinuga suhelda ja jääd ka paremini (positiivseid seoseid tekitades) meelde, on leidnud USA Wyomingi ülikooli teadlased. No ja kes viitsikski mingi mossitajaga suhelda, eks? Samas jällegi kramplik irve või ülipüüdlik võltssõbralikkus on samamoodi eemaltõukavad.
Sotsiaalmeediasõltlane
Kas ka sinu sotsiaalmeediasõprade seas on mõni, kel ilmub umbes iga tunni kohta Facebookis üks pilt, olgu see siis amps võileivast või eraelulised tegemised? Saad temalt pidevalt kutseid laikida mänge? Või siis postitab pidevalt valgete roosidega postkaarti kirjaga "Elu on kink, pea meeles ka mind" või muid sarnaseid banaalsusi? Enamik inimesi lülitab sellised oma infovoost välja.
Ülekuulaja
"Nii, mis sa eile tegid? Aga üleeile? Kus sa käisid?" - käsi püsti, kes tahab ülekuulajaga sõbrustada? USA Illinois' ülikooli teadlased on kindlaks teinud, et inimesed, kes teisi üle kuulata armastavad, aga endast midagi ei räägi, mõjuvad ebasümpaatsena.
Ülevoolavalt sõbralik
"Appi kui äge sa oled! Sa oled lihtsalt nii nunnu!" - kes pidevalt teisi oma ülevoolava sõbralikkusega lämmatab, võib sõpradest hoopis ilma jääda, tegid kindlaks USA teadlased. Pole ka ime, sest selline ülevoolav sõbralikkus ja imetlemine võib küll olla alguses meelitav, ent pole kunagi ehtne.
Põhjendamatult madal enesehinnang
Ise aukirjadega pärjatud, aga pidevalt rõhutab: oh, mis nüüd mina...Kes ennast teiste ees kogu aeg maha teeb, olgugi et on mitmetes asjades tugev ja oleks põhjust enda saavutuste üle uhke olla, mõjub ka inimestele ebasümpaatsena, on välja selgitanud Harvardi uuring. See pidavat hoopis kelkimisena mõjuma!
Laiamine
Oma kontaktidega või kogemustega lehvitamine paneb teised inimesed end halvasti tundma, on välja selgitanud Šveitsi teadlased. Nii et kui keegi hakkab midagi toredat oma elust rääkima, ära hakka kohe laiama, kuidas sina oled seda juba näinud ja seal käinud ja tead kõike paremini. Ela ja lase elada, eks!