A-vitamiini leidub vaid loomsetes toiduainetes, kuid tema eelvormi – beetakaroteeni – värvilistes puu- ja köögiviljades. Vajadusel toodab organism sellest A-vitamiini. Rasvlahustuva A-vitamiini toimet parandavad C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, tsink, seleen ja küllastumata rasvhapped.
A-vitamiin ehk retinol on antioksüdant (aitab vältida vabade radikaalide kahjulikku mõju) ning sellel on vähivastane toime.
Kasulik nahale ja silmadele
Koos E- ja D-vitamiiniga on A-vitamiin tuntud kui nahavitamiin, mille nahasisene toime on tõestatud: ergutab naharakkude taastootmist ja aeglustab naha vananemist. Sellepärast kasutatakse retinooli ka kosmeetikas. Kui sõrmeotsad lõhenevad, siis on hea lisaks võtta A- ja E-vitamiini üheskoos. A-vitamiini vaegusest võivad tekkida nägemishäired, näiteks kanapimedus.
Varud pikaks ajaks
Tavaliselt A-vitamiini puudust ei teki, sest organismis on seda varuks pikaks ajaks, isegi kuni kolmeks aastaks. Seda muidugi ainult juhul, kui sööme normaalselt. Nappus tekib eelkõige nendel, kelle ninaesine on ühekülgne, samuti kasvueas lastel.
Vajalik: luustiku kasvuks, hea nägemise hoidmiseks, limaskesta- ja naharakkude arenguks, sugurakkude moodustumiseks, loote normaalseks arenguks.
Parimad allikad: liha- ja lihatooted (eriti maks), rasvane kala, kalamaksaõli, või ja teised rasvased piimatooted, munakollane.
Beetakaroteenist A-vitamiini
Beetakaroteen on eelühend, millest organism toodab vastavalt vajadusele A-vitamiini. Beetakaroteeni saame küllaldaselt, süües sageli punaseid, oranže või kollaseid puu- ja köögivilju. Neist eriti karoteenirikkad on:
* porgand;
' paprika;
* bataat ehk maguskartul;
* (kuivatatud) aprikoos.
Beetakaroteen on vähivastane aine, mis soodustab vähirakkude surma, kuid suitsetajatel ja alkoholiga liialdajatel, vastupidi, suurendab kopsuvähi riski.
Allikas: Kodutohter/Toit&Tervis
Miks naistel on kehvem D-vitamiini tase, sellest loe siit.
Milliste sümptomitega annab märku C-vitamiini puudus, sellest saad teada siit.
