Õhuniiskus on õhus olev veeauru sisaldus õhus. Veeaur on vee gaasiline faas ja on täiesti nähtamatu. Niiskuse tase õhus võib sõltuvalt temperatuurist ja õhuvoolu liikuvusest (ventilatsioonist) ulatuda 0% kuni 100%. Tüüpiline niiske õhu näide on loodus pärast tugevat vihmasadu või vannituba pärast duši all käimist. Optimaalne niiskusetase ruumis jääb 45% ja 60% vahele.
Miks niiskuse tase tõuseb?
Igapäevaste toimingute – vanniskäik, toiduvalmistamine, pesupesemine jms – käigus toodab keskmine neljaliikmeline perekond iga päev auru, mille kogus on võrdne umbes 12 liitri veega. Niiskuse tase sõltub ruumi temperatuurist ning ventilatsiooni efektiivsusest. Temperatuuri langemisel ning ebapiisava õhuvoolu puhul hakkab niiskus kondenseeruma ja tillukesed veetilgad sadestuvad seintele. Seda võib märgata näiteks vannitoas duši all käies või söögitegemise ajal köögis. Liigniiskus võib tekkida ka halvas seisus vundamendi või lekkivate veetorude tõttu.
Kui vundamendiseinte isolatsioon on rikutud ja need puutuvad pidevalt veega kokku, tungib niiskus seintes kuni 1,5 m kõrgusele.
Tilkuv kraan, lekkiv pesumasin või nõudepesumasin põhjustavad samuti niisket keskkonda ning võivad põrandaid ja seinu kahjustada. Niiskustaseme tõusule aitab kaasa ka inimene ise - vesi aurab meie kehadest hingamise ja higistamise kaudu tavalise elutegevuse käigus, näiteks sporti tehes ning ka magades.
Vannis ja duši all käimise, söögi tegemise, riiete kuivatamise või põrandate pesemise ajal eraldub õhku veel rohkem niiskust.
Millised on liigse niiskuse tagajärjed?
Inimesele põhjustab palju ebamugavust nii liiga kõrge kui ka liialt madal suhteline õhuniiskuse tase siseruumides. Kuivades ruumides muutub niiskuse kiire aurustumise tõttu nahk kuivaks ja õrnaks ning võivad tekkida lõhed. Madal õhuniiskus ärritab ka nina ja kurgu limaskesta, mis omakorda võib põhjustada kurguvalu ja neeluärritust. Ka taimedel on liigselt kuivades ruumides raske ellu jääda, sest taimelehtedelt ja mullalt kaob aurustumise käigus niiskus väga kiiresti.
Liigniiskusel on võrreldes kuiva õhuga aga tunduvalt tõsisemad tagajärjed. Kui õhku kogunenud niiskus ei pääse välja, hakkab see jahedamatele pindadele (aknad, halvasti soojustatud seinad, jne) kondenseeruma. Püsivalt kõrge niiskusatase võib kahjustada teie vara, mõjutada füüsilist ja psühholoogilist heaolu ning avaldada negatiivset mõju ka teie tervisele. Liigniiskuse saab kindlaks teha iseloomulike sümptomite järgi – rõskus, hallituse ilmumine seintele, kondensaat, tapeedi mahakoordumine, külmatunne ning isegi allergiate tekkimine.
Varaline kahju
Kõige rohkem mõjutab liigniiskus ruume, kus niiskustase kerkib sageli kõrgele – vannitoad, köögid ja keldrid. Samuti on ohustatud väikesed ventileerimata ruumid, näiteks seina-, riide- ja jalatsikapid ning sahtlid. Tagajärjeks võib olla akendele ja seintele vee kondenseerumine, tapeedi mahakoorumine, värvi mullitamine või isegi seintele hallituse ilmumine ja ebameeldiva lõhna tekkimine.
Tervisekahjustused
Liigniiskus suurendab hallituse ja kopituse tekkimise ohtu, mis omakorda soodustab allergiliste ja reumaatiliste haiguste arengut. Tavaliste sümptomite hulka kuuluvad ka nahaärritus ja sagedased hingamisteede nakkused. Niiske keskkond toetab ka tolmulestade arengut kodus, mis võib põhjustada või süvendada allergilisi haigusi.
Füüsilise ja vaimse heaolu häired
Meie temperatuuritaju on väga tihedalt niiskusetasemega seotud. Inimese meeled kalduvad kõrge niiskustasemega ruumi temperatuuri valesti hindama – me tajume tuba palju jahedamana, kui see tegelikult on.
Mida teha liigniiskuse korral?
Suurenenud niiskus ei ole ainult halvasti soojustatud hoonete probleem, vaid eeskätt on süüdlaseks puudulik ventilatsioon. Akna sisemisele klaaspinnale tekkiv kondensvesi on märk ruumide õhu ülemäärasest niiskusest , mille põhjuseks ongi paljudel juhtudel puudulik või vahel isegi olematu ventilatsioon. Kui niiskus ei pääse ruumist välja, siis kogunebki see kondenseerumise teel külmadele pindadele. Seega tasuks eeskätt üle vaadata õhuvoolu liikuvus ruumides ning seda võimalusel parandada. Kui mastaapseid muudatusi pole võimalik ette võtta, leiab kindlasti abi sagedasest tuulutamisest või spetsiaalsetest niiskuseimajatest. Niiskuseimajaid leidub väga erinevaid. Näiteks Metylan Stop Humidity niiskuseimajate tootevalikust leiab lahenduse väga erinevas suuruses ruumide liigniiskuse probleemile.
Väikeste suletud ruumide, näiteks sahtlid, garderoob, spordikott ning auto, jaoks on mõeldud spetisaalsed niiskust imavad kotikesed. Need aitavad hoida sahtlid ja kapid värskena ning sügisel ja kevadel aitavad autosse seatuna hoida aknaklaasid seestpoolt kuivana.
Milline puit peab seentele kõige vähem vastu, selle saad teada SIIT.
Kuidas hallitus majja saab ja miks remont seda ei tapa, sellest loe SIIT.
