Eestis on asbesti kasutatud peaaegu terve sajandi, eriti intensiivselt aga eelmise sajandi teisel poolel, kui hoogustus elamuehitus ning rajati elektrijaamu ja teisi suuri tööstusettevõtteid.
Aastatel 1962–1995 toodeti Kundas asbesttsementplaate ehk eterniiti ning selle toormeks kasutati aastas 6000–8000 tonni Venemaalt sisse veetud krüsotiilasbesti.
Asbestina käsitletakse järgmisi kiuliste silikaatide klassi kuuluvaid mineraale: aktinoliiti, amosiiti, antofülliiti, kroküdoliiti, krüsotiili ja tremoliiti. Kroküdoliit, krüsotiil, amosiit ja aktinoliit on tunnistatud 1. kategooria kantserogeenideks.
Asbest on tule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri- ja mürajuhtivusega, suhteliselt suure tõmbetugevusega, elastne ning vastupidav alustele ja hapetele. Tänu nendele omadustele on seda materjali aastate vältel peetud mitmes majandusharus asendamatuks.Töö
stuses on asbesti kasutatud soojusisolatsioonimaterjalina, tulekindlate ehituskonstruktsioonide koostises, müra summutamiseks, asbesttsementtoodetes (eterniidis, kanalisatsiooni- ja drenaažitorudes jm), elektriisolatsioonimaterjalides jpm – kokku üle 3000 toote ja kasutusala. Umbes 80% meie vanematest elamutest, tööstus- ja ühiskondlikest hoonetest sisaldavad erinevaid asbestmaterjale.
Eelmise sajandi 1950.–1960. aastatel oli asbest oma populaarsuse tipus, siis kasutati seda liimides, värvides, pahtlites, vuukimismassides, hermeetikutes, linoleumis, tuletekkides ja nöörides.
Väldi asbestitolmu!
Käitlemata kujul on asbest kiuline silikaat. Tehnilistelt omadustelt sama tugev nagu karastamata teras, tiheduselt sarnane alumiiniumiga. Keemiliselt vastupidav, talub happeid ja leeliseid, ei mädane, ei põle, ei juhi soojust ega elektrit. Samas on see elastne materjal, millel on head akustilised omadused. Heade tehniliste omaduste tõttu kasutati asbesti nõukogude ajal ehitustöödel lausa valimatult. Kuna ka materjali filtreerimisomadused on head, kasutati asbesti näiteks õlle ja veinide valmistamisel vajalikes filtrites.
Rahvakeeli liigitatakse asbesti nii-öelda valgeks ja siniseks. Erinev nimetus tuleneb materjali loomulikust värvist. Asbesti kaevandatakse maapõuest, kuid nüüdseks on selle kaevandamine, käitlemine ja kasutamine Euroopa Liidus täielikult keelatud. Endiselt kaevandatakse asbesti Venemaal, Kuubal ja Hiinas. Vanast ajast on aga paljudes meie majapidamistes tooteid, mis seda ohtlikku ainet sisaldavad.
Asbesti ja seda sisaldavaid tooteid käideldes satub ümbritsevasse keskkonda asbestitolmu, mis jääb oma füüsikalise olemuse tõttu õhku hõljuma ja moodustab ohtliku õhusaaste.
Asbestikiud on tolmuna sissehingamisel ohtlikud tervisele, soodustades kopsuvähi, asbestoosi ja mesotelioomi teket. Seedeelundkonda sattunud asbestikiud võivad põhjustada kõri-, mao-, peensoole- või jämesoolevähki.
Euroopa Komisjon keelustas oma 27.07.1999 otsusega peaaegu kõik praegu kasutusel olevad asbestiliigid, millest viis keelustati Euroopa Liidus juba alates 1991. aastast. Krüsotiili ehk valge asbesti kasutamine on siiani olnud keelustatud 14 tootes, kuid nüüd on vastu võetud otsus täiendada direktiivi ja lisada sinna valge asbesti kasutamise täielik keelustamine.
Oht tekib lammutamisel
Juhul kui ehitised sisaldavad asbesti, siis otsest ohtu inimesele ei ole. Oht tervisele tekib, kui asbesti hakatakse ehitistest välja lammutama. Muust materjalist asbesti eraldada ei saa. Kui on teada, et konstruktsioon sisaldab asbesti, on vaja kogu lammutustöö teha spetsiaalsetes hermeetilistes tingimustes, et asbestitolm ei satuks lammutustsoonist väljapoole. Just asbestitolmu levik on kõige ohtlikum.
Asbestitööks loetakse 2008. aasta 1. jaanuarist jõustunud asbestimääruse kohaselt asbesti sisaldava ehitise lammutamist, rekonstrueerimist, remonti või hooldust, kaasa arvatud asbesti eemaldamist ehitisest, masinast, seadmest või laevast ning asbestijäätmete kogumist, töökohalt äraveo ettevalmistamist, vedu ja ladestamist prügilasse. Kõik muud tööd asbestiga ja asbesti sisaldavate toodetega on keelatud.
Määrus seab tööandjale kohustuse enne ehitise lammutamist, rekonstrueerimist ja remonti kinnitada, et nimetatud tööde tegemisel järgitakse asbestitööle esitatavaid töötervishoiu- ja ohutusnõudeid.
Inimesele ohtlikud asbestikiud on väga väikesed ja inimsilm ei suuda neid õhus tuvastada. Asbest liigub õhus samamoodi nagu tolm, kuid see tolm on tohutult mürgine.
Asbestikiu teeb ohtlikuks see, et organism ei suuda seda välja tuua. Need väikesed ja peenikesed kiud klammerduvad kopsukiudude külge. Piltlikult öeldes on asbest nagu kalakonks: juhul kui kopsu satub, siis välja enam ei tule. Selle tulemusel tekivad asbestihaigused.
Kuidas eemaldatakse?
Oluline on tagada, et asbestilammutusel ei tekiks tolmu ja et ehitustöö tegijad ning teised objektil viibijad sellega kokku ei puutuks. Asbestitolm levib väga kaugele nagu tavalinegi tolm. Juhul kui asbestitolm edasi levib, on küsimus selles, kui palju on selles tolmus kiude. Asbestihaiguse tekkeks on vaja sisse hingata teatud arv asbestikiude.
Enamik asbestlammutustöödest tehakse kambereemaldusmeetodil. Kogu lammutusperioodi käigus peab asbestitöö tegijal olema mask peas. Kui käiakse asbestikambri töötsoonis, peab töötsoonist välja tulles alati kõik ühekordsed seljas olevad riided – tolmuülikond, kindad – ära viskama.
Asbestikambrist ei tohi pakkimata välja tuua mitte midagi, mis võib asbesti sisaldada. Mask ja kummikud on enne väljatulekut tarvis puhastada tolmuimejaga ja pärast kas niiske lapiga või voolava vee all üle pesta. Kõik toimub sealsamas kambris sees, kus on selle jaoks eraldi koht.
Töö tegijatele on ranged ohutusnõuded
Asbestilammutuse tööruumis on alarõhuseade, mille kaudu vahetatakse lammutustsooni õhku kümme korda tunnis. Õhk imetakse läbi lüüside sisse ja see väljub ainult läbi alarõhuseadmete.
On ka sisse ja välja käimise lüüs, millel on kolm kambrit. Esimene, kõige tööruumipoolsem, on lüüsi must osa, kus puhastatakse riided ja võetakse seljast tolmuülikond ja kindad ning visatakse prügikotti. Siis liigutakse järgmisse ruumi, kus võetakse peast ära mask, pestakse kummikud ja vähemalt nägu ja käed. Seadusest tulenevalt peaks seal olema ka dušš, kuid reaalsel objektil on dušši organiseerimine pahatihti võimatu.
Kolmandaks on lüüsi puhasosa, kus pannakse selga riided, millega võib "inimeste keskele minna".
Tavaliselt ei tööta üks mees töötsoonis üle kahe tunni, sest asbestilammutustöö on raske. Samuti on see tavalammutustööst palju kallim, sest spetsiaalsed seadmed ja hermeetilise kambri ehitamine maksab palju. Just kõrgema hinna tõttu välditakse sageli vanade kütteisolatsioonide, eterniitkatuste jms lammutamisel spetsiaalset tellimustööd. Asbestlammutus lihtsalt nõuab paratamatut lisaeelarvet.
Asbestijäätmete ära viimiseks tuleb need hermeetiliselt pakkida. Kasutada tuleb ohtlike jäätmete ladustamise kohti, mis on tavalammutusjäätmete ladustamisest kümme korda kallimad.
Asbestitöös on oluline puhtus! Peab olema raudselt kindel, et ruum, kus asbest on maha võetud, on tolmuvaba. Ja tavakoristustase ei ole kindlasti piisav! Näiteks kontrollitakse Soomes, et tolmu poleks pärast töö lõpetamist mitte kusagil. Tolmuimejad, millega asbestitolmu korjatakse, peavad olema väga võimsad.
Ruumid pestakse üle isegi survepesuga. Kui kontroll leiab ruumist pärast koristamist tolmu, ei ole ruum järelikult asbestitolmust puhas. Kui olemas on tolm, on seal ka asbestikiud. Seega tuleb teha sageli kogu hoones järelkoristus ja see on väga kulukas.
Kuidas end kaitsta?
Hoia töödeldav asbesti sisaldav materjal niiske!
Kasuta mitteelektrilisi tööriistu!
Kasuta puhast ja ühekordset kaitseriietust!
Kasuta sobivaid hingamiskaitsevahendeid!
Korista tööruumid! Ära jäta asbestijäätmeid koristamata!
Asbestitolmu eemaldamiseks kasuta suure võimsusega imurit!
Ära vii tööriideid koju!
Pakenda asbestijäätmed kahekordsetesse kilekottidesse ja märgista need hästi nähtavalt!
Paiguta asbestijäätmed selleks ette nähtud konteinerisse!
Väldi asbestitolmu teket ja hoia puhtust!
Asbesti võib leiduda:
katustes (eterniit, katusepapp ja -plaadid),
seintes (eterniit, asbesttsementplaadid ja -paneelid),
lagedes (asbesttsementplaadid, pritsasbest, soojusisolatsioon),
hoonete fassaadides (välisvooder, rõdupiirded, rennid),
aknaalustes plaatides,
prügišahtides (eterniit),
ventilatsioonikanalites (eterniit, tihendid),
vee- ja kanalisatsioonitorudes (torud, muhvid),
elektripaigaldistes (kaablitorud, isoleerlindid, asbestkartong),
kütteseadmetes (katlad, torud, ahjud, pliidid; soojusisolatsiooni- ja tulekaitse materjalid),
põrandaplaatides (vinüülasbestplaadid),
vundamendis (hüdroisolatsioon),
liftides (šahtid, pidurid),
metalltarindites (pritsasbest).
