Puugid on haiguste edasikandjad samamoodi nagu sääsed, kärbsed ja kirbud, kuid Eestis on kõige levinumad haigustekitaja ülekandjad just puugid. Haige või haigustekitajaid kandva looma (sageli närilise) või linnu peal toitudes imevad puugid koos verega endasse ka haigustekitajad. Järgmisel einekorral, näiteks inimesel või lemmikloomal maandudes, kannavad nad saadud haigustekitajad üle ja nakatavad nii koduloomi kui ka inimesi.
Elame kõik ohupiirkonnas
Puugihooaeg algab tavaliselt aprillis ja kestab kuni oktoobri lõpuni. Olenevalt ilmast võib puugioht kesta ka kauem – puugid on aktiivsed, kui õhutemperatuur ületab viit plusskraadi. Puuke võib leida eelkõige niisketes ja varjulistes sega- ja lehtmetsades, aga ka metsaserval või lihtsalt rohu sees, näiteks pargis või koduaias. Seega on risk puuk saada igaühel, kes viibib looduses, käib metsas matkamas või seeni-marju korjamas.
Kuigi kõik puugid endaga tõbe kaasa ei too, kannab osa puuke endas viiruseid, baktereid või algloomi. Eestis on kõige levinumad puukide levitatud haigused puukborrelioos, puukentsefaliit ja erlihhioos – viimast esineb küll kõige harvem ja peamiselt koduloomadel. Sama puuk võib endaga kanda ühel ajal ka mitut haigust.
Eestit peetakse nii borrelioosi kui ka entsefaliidi esinemissageduse poolest suure riskiga piirkonnaks. 2017. Aastal oli 1963 borrelioosijuhtu ja 87 entsefaliidijuhtu. Eestis loetakse eriti ohtlikeks piirkondadeks Ida- ja Lääne-Virumaad, Läänemaad, Pärnumaad, Saaremaad ja Tartumaad. Et aga tänapäeval reisitakse palju ringi, pole ohualad nii kindlalt määratletavad ja risk puugihammustusest nakatuda on siiski igal pool.
Puugiohtlikku piirkonda minnes o soovitav selga panna heledat värvi riided, mille peal hakkab puuk kohe silma. Samuti tulevad kasuks heledad sokid. Metsas ringi liikudes on mõistlik panna püksisääred sokkide või kummikute sisse, et ohtlikud putukad ei saaks kohe jalgadele ligi.
Kõige olulisem on koju tulles ennast ja teised pereliikmed kohe üle kontrollida, sest puugid kipuvad pugema kõikvõimalikesse kohtadesse, nagu nabaauk, rinnavoldid, kaenlaalused, suguelundite piirkondi. Need on puukide lemmikkohad.
Nii see ei ole, et nahale sattudes klammerdub puuk kohe esimesse ettejuhtuvasse kohta ja lööb oma suised sügavale nahka. Esiteks, ta ikkagi valib koha, ja mida pehmem kude, seda meelepärasem. Kuna puugil pole mingeid kihvasid, siis kulub tal läbi nahakihtide sügavamale jõudmiseks päris palju aega. Seepärast ongi oluline saada võimalikult ruttu jaole, et eemaldada puuk enne, kui ta on jõudnud sügavamate kudedeni.
Kus puuk varitseb?
Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti puuk varitseb rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame puuki alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale, mitte aga ta ei kukuta end inimestele puu otsast.
Kui puuk on hammustanud:
• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
• kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
• võta temast võimalikult pea lähedalt kinni;
• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.
Allikas: Tervseamet, Kodutohter
