* Toitumine lähtub hästi lihtsatest põhimõtetest ja talupojaloogikast. Mida keerukam, kättesaamatum ja maitsetum on dieet, seda vähem see kinnistub ja töötab. Kui toit inimesele ei maitse, pingutatakse ajutiselt ja loobutakse varsti. Valikud peavad tulema inimese enda seest, siis on neil pikaajaline mõju.
* Toitumise muutmisel ei tohi mitte midagi ära jätta, ainult asendada. Kui midagi ära jätta, tekib organismis puudujääk, kui asendada, tekib kinnistumine.
* Inimene on nagu ahi – kui paned puid alla, siis kütab, kui paned liiga palju, plahvatab. Meelde tasub jätta üks number – 1800 kilokalorit päevas. Need, kes teevad rasket füüsilist tööd, vajavad rohkem kaloreid ehk ahju võib panna nii palju puid, kui ära kulub.
* Liikumine on tähtis südamele ja liigestele, aga ülekaal tuleb eelkõige ülekilokaloritest.
* Toidukordade vahe ei tohiks olla pikem kui 3-5 tundi, vastasel juhul käivitub koopainimese allesjäämise instinkt kõike säilitada ja rohkem süüa.
* Hommikusöögil ja kehakaalul on hästi selge seos – kui hommikusööki ei söö, siis on tõenäosus ülekaalu tekkeks.
* Süsivesikutes ei ole midagi halba, küll aga ülesuhkrus ja suhkru lisamises toidule. Aju vajab süsivesikuid eelkõige hommikul ja mida õhtu poole, seda valgurohkemaks võiks toit muutuda.
* Süsivesikud, valgud ja rasvad peavad olema tasakaalus. Pool päevastest kaloritest peavad tulema süsivesikutest, ülejäänud pool rasvadest ja valkudest.
* Iga inimene peaks sööma viis portsjonit puu- ja juurvilja päevas, üks portsjon on pihutäis.
* Kui ise ei oska oma söömisstruktuuri hinnata, saab seda analüüsida toitumine.ee lehel.
* Toitumisstruktuur kujuneb välja lapsepõlves, hiljem on keeruline ümber õppida. Lapse valikute suurimaks mõjutajaks on ema, ise on lapsed võimelised toitumisvalikuid tegema umbes 10-aastaselt.
* Täiskasvanud inimest mõjutavad keskkond ja ühiskondlikud sõnumid – mida rohkem hommikusöögi tähtsusest räägitakse, seda enam hommikuti süüakse.
* Toidu kõrval on väga tähtsal kohal ka 8-tunnine ööuni ja suhtumine iseendasse.
