1. Nina kõrvale on tulnud punane kare laik, mis kreemitamisest hoolimata ei ole ära läinud. Kas seda peaks näitama arstile?
Kindlasti peaks seda näitama arstile, sest tegemist võib olla päikesest tingitud kiirguskeratoosiga ehk aktiinilise keratoosiga, millest võib kujuneda nahavähk. Aktiiniline keratoos on varases staadiumis natuke punetav kare laik, mis aetakse kergesti segi lööbega. Diagnoosimise teeb raskemaks see, et aktiinilisel keratoosil pole mingeid sümptomeid. Vahel võib laik pisut sügeleda.
2. Millest aktiiniline keratoos tekib?
Aktiiniline keratoos on päikese ultraviolettkiirguse tekitatud nahakahjustus. Kui nahka mõjutatakse UV-kiirgusega, tekivad seal geenikahjustused. Naha oma kaitsemehhanismid hakkavad neid parandama, kuid sellest hoolimata tekib naharakkudes aastate jooksul geenikahjustusi.
Kui nahka liiga palju ja kestvalt päikesekiirgusega mõjutada, siis võivad kahjustatud naharakud hakata kontrollimatult kasvama ja kujuneb välja kasvajaeelne seisund. Kiirguskeratoos tekib just sellistele kehaosadele, mis saavad päikesevalgust kõige rohkem. Tüüpilised kohad on nägu ja käeseljad, kuid see võib tekkida ka seljale, eriti kui on kunagi tehtud palju tööd palja ülakehaga, nagu põllu- või teetöölistel.
3. Kas enamasti on sellised valguskahjustused vanematel inimestel?
Kiirguskeratoos on enamasti vanemate inimeste probleem, esinedes rohkem pärast 60. eluaastat, kuid seda võib ette tulla ka noorematel. Kui on hele, vähese pigmentatsiooniga nahk, võib keratoos tulla juba 30-aastastele, kes on olnud palju päikese käes.
Aktiiniline keratoos tekib põhiliselt heleda nahaga inimestel, kes saavad kergesti päikesepõletusi. Keratoosi tekkimiseks ei pea olema ennast ära põletanud, sest kogu elu jooksul saadud UV-kiirgus kumuleerub ja selle toime rakkude DNA-le ei kao kuhugi. Peale heleda naha on riskiteguriks veel suitsetamine, solaarium ja immuunpuudulikkus.
4. Kas aktiiniline keratoos areneb nahavähiks?
Vaid osa aktiinilistest keratoosidest areneb nahavähiks. Arenemine võib võtta aastaid, kuid kui on tegemist aktiivse vormiga, võib muutus toimuda mõne kuuga. Enamik keratoose ei arene vähiks ja osa neist kaob, kui päikesest hoiduda. Kuid kunagi ei või olla kindel ning seepärast peab igasuguseid nahamuutusi näitama arstile.
5. Kas punetavat laiku võib minna näitama perearstile või peab kohe panema kinni aja nahaarsti juurde?
Aktiiniline keratoos on nii tavaline, et seda võib minna kontrollima perearsti juurde. Iga laigu ja plekiga ei pea kohe nahaarsti poole pöörduma. Enamasti oskab perearst öelda, kas on vaja teha edasisi uuringuid.
6. Kas arst oskab öelda, et tegemist on aktiinilise keratoosiga?
Tüüpilist aktiinilist keratoosi on tavaliselt lihtne diagnoosida. See on kare, punetav laik sellises piirkonnas, mis saab palju päikest. Raskem on päikesekahjustusi kindlaks teha siis, kui inimesel on lisaks psoriaas või akne. Sellisel juhul tehakse biopsia.
Biopsia tehakse ka siis, kui arst kahtlustab, et tegemist on millegi tõsisemaga. Samal ajal peab üle vaatama kogu nahapinna. Võib juhtuda, et seal leidub veel erinevas arengujärgus keratoose või kartsinoome.
7. Kuidas päikesekahjustusi ravitakse?
Ravi sõltub sellest, kui palju on nahal muutusi, kus need asuvad ja millises raskusastmes need on. Kui nahal on mõni üksik kerge laik, aitab kõige paremini krüoteraapia ehk külmutamine vedela lämmastikuga. Kui näol on mitu kerget kiirguskeratoosi laiku, on raviks tavaliselt erinevad geelid, kreemid ja salvid, mida patsient saab ise peale määrida. Ravi kreemi või salviga kestab paarist nädalast paari kuuni ja selle tagajärjel võib nahk kergelt punetada, kuid võivad tulla ka villid, mis paranevad enamasti mõne nädalaga. Kasutada võib ka valgusravi või kirurgilist eemaldamist.
8. Kas kiirguskeratoosist on võimalik paraneda?
Sajaprotsendilist garantiid anda ei saa, kuid nahavähiks arenemise risk väheneb tunduvalt. Aktiiniline keratoos võib tulla uuesti kas samasse või uude kohta ja sellepärast peab ravi järel nahka kindlasti kontrollima. Samuti peab selgeks tegema selle, kuidas ennast päikese eest võimalikult tõhusalt kaitsta.
Ka pärast edukat ravi võib samal inimesel tekkida edaspidi uusi kasvajaid. Varajane kasvaja avastamine tähendab lihtsamat ravi ja väiksemaid arme.
9. Kas vanemas eas on üldse mõtet ennast päikese eest kaitsta? Kahjustused nahas on ju juba ammu olemas.
Kunagi pole liiga hilja ennast päikese eest kaitsta. Päikesekiirgusest tingitud naha kahjustumine on jätkuv. Kuigi kõikidel 50–60-aastastel inimestel on naharakkude geenikahjustusi, võib lisanduv päikesekiirgus põhjustada uusi kahjustusi ja isegi nahavähki.
Kella 11–15 vahel võiks hoiduda pikalt päikese käes olemisest. Kevadel ja suvel peab kindlasti kasutama päikesekaitsekreemi, mille kaitsefaktor (SPF) on vähemalt 30. Kui nahal on juba keratoosilaigud, peaks kreemi kaitsefaktor olema 50. Kaitsta saab ennast ka laiaäärelise kübara ja sobiva riietusega.
Üleliigse päikesekiirguse vältimine ei tähenda aga sugugi seda, et peaks jääma nelja seina vahele. Suvel peab olema aktiivne.
