Vaimse tervise probleeme ei peeta enam ammu tabuks. Ka depressioonist on hakatud üha rohkem ja julgemalt rääkima, mis on igati ootuspärane, kui arvestada depressiooni levimust. Nimelt kannatab selle käes uuringute järgi Eesti elanikest 5,6 protsenti ehk ligikaudu 75 000 inimest. Elu jooksul põeb depressiooni arvatavalt iga viies. Samas ei ole depressiooni diagnoosimine alati lihtne, sest üht ja kindlat sümptomit sellel ei ole. Depressioon on mitmepalgeline haigus, mis erineb inimesiti.
Võimetus elust rõõmu tunda
"Eelkõige on see võimetus elust rõõmu tunda," sõnab kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. "Kindlasti on sellele iseloomulik alanenud meeleolu: negatiivseid tundeid on rohkem kui positiivseid, võib olla kurbustunne, aga ka ärritus või täiesti tühi tunne. Inimene võib olla vähem aktiivne, ta ei taha väga midagi teha, peab ennast vägisi käima tõmbama, läheb kergemini tujust ära, on tundlikum, suhtlemise soov võib väheneda, ta isoleerib ennast teistest."
Seejuures ei ole depressioon ühekordne tunne: alanenud meeleolu, vähenenud aktiivsus ja negatiivsed mõttemustrid peavad olema olnud valdavad vähemalt kaks-kolm nädalat. Lisaks võivad depressiooniga kaasneda une- ja söömisprobleemid: und on kas liiga palju või väga vähe, mõnel kaob söögiisu täiesti ära, mõnel see hoopis kasvab. "Tavaliselt on une- ja söömismuutused kõige kergemini mõõdetavad või endale arusaadavamad. See, et ma ei maganud hästi või et mul on tohutu uni, on selgem kui see, mitu positiivset ja mitu negatiivset emotsiooni mul tänase päeva jooksul olnud on," selgitab psühholoog.
Sageli seotud kehalise vaevusega
Sageli võib depressioon kaasneda mõne kehalise vaevusega. "Vahel on raske aru saada, kumb oli enne, kas füüsilise või vaimse tervise probleem, aga üks võib tuleneda teisest," nendib Anna-Kaisa Oidermaa, lisades, et depressiooniga võivad seotud olla paljud kroonilised haigused nagu astma, diabeet, vähk. "See on ju ka mingit sorti kaotus: sa oled kaotanud oma tervise või ei saa enam midagi elus teha või on hirm tuleviku pärast. See võtab osal inimestel elutahet või motivatsiooni tegutseda vähemaks. Eriti kui sellega käivad kaasas mingid valud."
Tasub teada, et mõni eluperiood ongi teistest depressioonialtim, näiteks rasedusaeg, sünnitusjärgne aeg ja üleminekuiga, kusjuures see ei käi ainult naiste kohta.
"Rasedusaegset ja rasedusjärgset depressiooni on päris palju, öeldakse isegi, et umbes kümnel protsendil naistest, aga ka meestel on lapse sünni järgset depressiooni peaaegu sama palju. Tõenäoliselt ei olenegi see niivõrd hormoonidest, kuivõrd elumuutusest: kõik on hoopis teistmoodi, sellega võib olla raske kohaneda," arutleb psühholoog.
"Menopausi puhul on ka üks asi hormonaalsed muutused, aga teisalt on seegi selline elumuutus või kriis, tavaliselt on seal mitu tegurit koos: saad aru, et vanus ongi sealmaal, füüsiliselt jaksad vähem ja nii edasi. Sellist seisu võib samuti olla nii naistel kui ka meestel."
Kaitstud pole mitte keegi
Ehkki depressiooni kujunemisele võivad kaasa aidata isiksuseomadused, näiteks liigne emotsionaalne tundlikkus, negatiivne mõtlemine, passiivne käitumine ja ülearune perfektsionism, ei ole selle eest kaitstud mitte keegi.
"Depressiooni võib olla igas vanuses alates lastest ja lõpetades väga eakate inimestega. Seda võib esineda nii naistel kui ka meestel, kuigi rohkem diagnoositakse depressiooni just esimestel. Esmakordne episood on tavaliselt kas noorukieas või varases keskeas," räägib Anna-Kaisa Oidermaa, lisades, et paljudel algab depressioon suurenenud ärevuse, pingetunde, muretsemisega.
Enamasti vallandab depressiooni erinevate asjade koosmõju. Oma osa võivad mängida pikaajaline stress, trauma, lähedase inimese kaotus, mõni ebaõnnestumine, aga ka minevikukogemused, keskkond, pärilikkus.
"Mis faktorid on inimest mõjutanud veel ema kõhus olles; milline on olnud varane lapseiga; kuidas on lood olnud kiindumussuhtega; kas on juhtunud midagi, mida on olnud raske ära seedida; kas koolieas on ette tulnud mingisugust kiusamist; kuidas on arenenud suhted teiste inimestega; kas on olnud traumasid; milline on pere toetus – kõik need asjad mõjutavad depressiooni avaldumist."
Ootama jääda ei tasu
Mida varem depressiooni sümptomite korral abi otsida, seda parem on ravitulemus ja seda väiksem on risk, et inimene satub väga raskesse seisu või jääb koolist, tööst, sõpradest kõrvale. Ometi näitab elu, et sageli ollakse juba pikalt kannatanud, enne kui kuskile üldse pöördutakse.
"Osa vaimse tervise probleemide ja ka depressiooni korral võib-olla tükk aega loodetakse, et see läheb ise üle. Mingis mõttes võibki minna, aga hilisemas elus võib see jälle korduda ja siis saadakse aru, et ikkagi võiks teha midagi teisiti või otsida abi, kui ei taha, et see korduma jääkski," arutleb psühholoog.
Mida annab teha, et depressioon ei muutuks krooniliseks? Anna-Kaisa Oidermaa soovitab ennekõike õppida ennast tundma ja proovida läbi erinevaid asju, et teada saada, mis just sinu puhul aitavad. "Ja kui märkad, et meeleolu hakkab jälle langema, siis võtad kohe need abivahendid kasutusele, olgu see psühhoteraapia või mingisugused eneseabinipid: veeprotseduurid, head filmid-raamatud, loodus, suhtlemine, mis iganes kedagi aitab. Vajaduse korral ka ravimid."
Ravi muudab aju toimimist
Peale nende asjade, mida inimene ise teha saab, nagu liikumine, tervislik toit, piisav uni, rahunemis- ja lõõgastumismeetodid, positiivsete emotsioonide tekitamise võtted, kasutatakse depressiooni raviks kaht tõenduspõhist meetodit: psühhoteraapiat ja antidepressante.
"Mõlemad annavad tulemuse, et inimene tunneb ennast paremini. Muutus on mõõdetav, see ei ole lihtsalt see, et keegi ütleb, et tal hakkab parem. Nii ravimite võtmine kui ka psühhoteraapia muudavad aju toimimist, seda on ajukuvameetoditega uuritud, aga et muutus jääks püsima, on vaja mõlema puhul piisavalt pikka aega," räägib Anna-Kaisa Oidermaa.
Samas möönab ta, et psühhoteraapia eeldab tööd iseendaga, see võib olla emotsionaalselt raske, kulukas, selleks võib olla keeruline leida aega, samuti ei pruugi alati olla jaksu või tahtmist oma elus kardinaalseid muudatusi teha, mistõttu osa inimesi eelistab tablettravi. "Ka ravimitest võib saada nii palju abi, et inimene tunneb ennast paremini, aga kui tahaks, et see jääks püsima, siis tuleb ikkagi lisaks ravimitele midagi veel teha. Ideaalne oleks psühhoteraapiat ravimitega kombineerida."
Antidepressante karta pole Anna-Kaisa Oidermaa sõnul põhjust: erinevalt rahustitest ja uinutitest need sõltuvust ei tekita. Küll aga võib neil olla soovimatuid kõrvaltoimeid, mistõttu tuleb kindlasti nõu pidada arstiga, iseäranis ravi alustamise ja lõpetamise asjus. "Ma arvan, et tuleb kasutada tervet mõistust ja viia ennast kurssi, mis on plussid-miinused sellel, kui ma hakkan neid võtma, ja sellel, kui ma seda ei tee."
Testi ennast!
Vaimse tervise portaalis peaasi.ee on võimalik teha depressiooni sõeltesti.
