Isegi kõige harmoonilisemad paarid võivad enese teadmata suhtlemisapse teha. Halvad suhtlemismaneerid võivad olla vaevu märgatavad, nii et need kohe mingit konflikti ei põhjustagi, ent kui neid tuleb ette üha sagedamini, hakkavad kaaslased teineteisest kaugenema.
Siin on viis enim levinud suhtlusviga, mida ilmneb isegi väga lähedastel paarilistel.
1. Sa valid vestluseks vale aja
Kui kõneluseks valitakse vale aeg, näiteks siis, kui kaaslane vaatab telekat või kiirustab tööle, pöörab kogu keskustelu valesse suunda. Inimene, kellega suhelda tahetakse, on ärritunud, aga rääkijale tundub, et temast ei tehta välja.
Seega on tark alustada küsimusega "Kas sul on praegu aega minuga rääkida?". Alati tasub lisada, millest sa rääkida tahad, sest siis saab su kaaslane otsustada, kas asjaga annab oodata või mitte.
Tõsisemateks jutuajamisteks on hea valida aeg, kui te mõlemad millegi vähem tähtsaga tegelete ja teineteisele silma ei vaata, näiteks sõidate autoga või jalutate. Kuna siis olete mingi suvalise tegevusega ametis, on kogu olukord pingevabam ning kergem on avameelne olla.
2. Sa alustad kurjakuulutavalt
Just naistel on komme oma juttu sisse juhatada lausetega "Ära nüüd vihasta..." või "Ma tean, et see sulle ei meeldi, aga...". Psühholoogid arvavad, et põhjus, miks naistel on raske kohe asja kallale asuda ja välja öelda, mis neid vaevab, on selles, et neile meeldib vähimagi probleemi lahkamiseks pinda ette valmistada, kuid meestele annab selline sissejuhatus signaali, et tuleb valmistuda kaitseks. Kui mees kuuleb sellist ettevalmistavat ütlemist, valmistub ta naisega võitlema isegi siis, kui jutuks tuleb ainult tema auto laenamine poeskäiguks.
Siin tasub proovida peenetundelisemat lähenemist, näiteks: "See pole küll midagi erilist, aga mis sa arvad, kui läheksime/teeksime..."
3. Sa ei anna küllaldaselt teavet
Psühholoogid väidavad, et viis, kuidas paarid omavahel räägivad, on väga erinev sellest, kuidas nad kõnelevad sõpradega. Paarilised jätavad jutust võtmeinfo välja lihtsalt sellepärast, et on harjunud koos olema ja mõtlevad endist kui ühest tervikust, arvates, et kaaslane püüab mõtteid lennult ja sõnadeta. Kui seda ei juhtu, haavab see tundeid: inimesed tunnevad, et neid välditakse, ja esile kerkivad igasugused probleemid.
Kui usaldad oma kaaslasele olulist teavet, mõtle kõigepealt asi läbi – tee seda nii, nagu räägiksid sellest ükskõik kellele teisele. Ja kui elukaaslane sulle midagi räägib, küsi temalt üksikasju lisaks – ära lepi vaid läikiva pealispinnaga. Eriti tähtsate asjade puhul ürita teemat pikemalt arutada.
4. Sa unustad pidada dialoogi
Keegi ei suuda pikalt ja pidevalt kuulata monolooge. Kui su partneril läheb poole jutu peal pilk tuhmiks, võid olla kindel, et ta enam sind ei kuula.
Proovi end kontrollida ja haara ta vestlusse, esitades talle aeg-ajalt küsimusi. Kui elukaaslane on üksnes kuulaja osas, lipsavad ta mõtted peagi teistele radadele; kui ta aga vestlusse kaasa haarata, on ta sunnitud suhtluses osalema. Ka kehaline kontakt jutu ajal, näiteks kallima käe puudutamine, hoiab ta meele ärksa ja mõtted keskustelu juures.
5. Sa oled liiga avameelne
Üldiselt on ausus suhte alustala, kuid teatud juhtudel on see üle hinnatud. Paarid teevad sageli selle vea: nad arvavad, et peavad teineteisest kõike teadma ning jagama kõiki oma mõtteid ja saladusi. Psühholoogid nimetavad seda järelemõtlematuks aususeks, kui paljastatakse asju, millel pole konstruktiivset tähtsust ja millest on rohkem kahju kui kasu.
Kõiki lahkhelisid ei pea tingimata üksipulgi arutama: parem oleks leida kompromiss ja asi unustada. Õnnelikus kooselus ei näägutata teineteise kallal iga pisiasja pärast – ega tuletata varasemaid pahandusi meelde.
Muide, vabandustele ajalimiit ei kehti. Isegi hiljaks jäänud vabandus võib tehtud vea heastada.
