Maakler Gözell Haug kirjutab, et kui inimene müüb oma alalist või peamist eluaset, siis seda ei ole vaja tuludeklaratsioonis deklareerida ja see ei lähe ka aastatuluna arvesse. Ja tähtis pole ka see, kas see eluase on päritud, kingitud, ostetud, tagastatud või ostueesõigusega erastatud ehk siis omandatud.
Peamise või alalise elukoha puhul peab aga inimesel olema võimalik tõestada, et seda on kasutatud koduna – näiteks on olemas elektri- ja kommunaalteenuste arved. Sissekirjutusest siin üksi ei piisa.
Levib väärarusaam, et tulumaksukohustust ei teki, kui inimene on elanud kaks aastat oma majas või korteris, mida ta müüa soovib. Seaduses on kirjas, et kahe aasta jooksul saab inimene müüa tulumaksuvabalt ühe elukoha. Täpselt pole määratletud, kui kaua inimene peab seal elama.
Kui inimene soovib oma seni välja üüritavat eluaset müüa, siis ei ole tegemist tema alalise või peamise elukohaga. Seega, et kasutada tulumaksuvabastust, tuleks ise sinna korterisse mõneks ajaks sisse kolida, kuni korter saab müüdud. Tulumaksuvabastus kehtib vaid siis, kui inimene kasutas korterit kuni müügini oma elukohana.
Silmas pead pidama mitut asja
Sa pead suutma tõestada, et tegemist on sinu alalise või peamise elukohaga.
Sa saad müüa ainult ühe elukoha kahe aasta jooksul, kus on võimalik kasutada tulumaksuvabastust.
Ehk siis, kui inimene soovib kahe aasta jooksul müüa kaks korterit, peab ta teise müügi deklareerima. Seejuures võiks teada, et tulumaks ei tule maksta mitte kogusummalt, nagu vahel ekslikult arvatakse, vaid ainult teenitud tulult.
Kui müüa korter ostuhinnast 5000 eurot kallimalt, lahutatakse sellelt summalt tehingutasud (notaritasud, lõivud ja maakleriteenus) ja need dokumentaalselt tõendatud kulutused, mis parandasid oluliselt korteri seisukorda – näiteks vannitoa remondi kulud, akende vahetamine, soojustamine vms. Alles jäänud summalt tuleb tasuda 20% tulumaksu. Kui aga kasumit alles ei jäägi, siis pole ka millegi pealt tulumaksu maksta. Tehingu dokumendid tuleb vähemalt 5 aastat alles hoida.
Allikas: lahekinnisvara.ee
