Omandiõiguse ruumilise ulatuse sätestab asjaõigusseadus. Kinnisomandi piirid horisontaalis on märgitud piirimärkidega. Vertikaalses mõõtes ei ole omandi ulatus täpselt meetritega määratud. See ulatub maapinnale ja õhuruumile ülalpool ning maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Samas ei või kinnisasja omanik keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise sihtotstarbele ei ulatu. Näiteks võiks omanik keelata droonide lendu oma ehitiste kohal, kuid mitte lennukite lendamist taevastes kõrgustes. Omanik ei võiks keelata näiteks tunneli rajamist sellises sügavuses, kus see ei mõjuta tema huve ja piisavat maapõuetuge.
Sellest põhimõttest lähtuvalt võiks ka maavarad kui maatüki osad kuuluda omanikule, kuid maapõueseadusega on tähtsamad maavarad tunnistatud riigi omaks. Riigile kuuluvad nn aluspõhja maavarad ja avalikus veekogus asuvad mineraalid. Aluspõhi on maapinnal avanevad või pinnakatte alla mattunud jääajaeelse tekkega kivimid. Pinnakattes asuvad liiv, savi, turvas ja kruus kuuluvad aga maatüki omanikule. Maavarade kaevandamine ja müük käib kaevelubade alusel sõltumata selle kuuluvusest. Siiski on eraomanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta maavara kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Tal aga ei ole selle võõrandamise ega kinnistult väljavedamise õigust. Maavara oma tarbeks võtmisest tuleb kuu jooksul teavitada keskkonnaregistrit.
