On välja arvutatud, et naise luustik muutub oma elu jooksul 50 protsenti urbsemaks, mehe oma vaid 30 protsenti. Meeste luumass on palju suurem, seepärast ei mõjuta luumassi vähenemine neid niisama palju kui naisi.
Järgmised riskitegurid on pärilikkus, menopaus ja menstruatsioonide varane lõppemine; nõrk kehaehitus, vähene liikumine, kaltsiumi ja D-vitamiini puudus organismis ja suitsetamine. Ka mõnede ravimite, näiteks kortisooni pikaajaline tarvitamine tõstab osteoporoosi tekkimise riski.
Salakaval osteoporoosi põhjustaja võib olla tsöliaakia, arvatakse, et juba 80 protsendil tsöliaakia põdejail on luumass vähenenud. Probleem on ka selles, et on palju patsiente, kel pole tsöliaakia olemasolu kohta mingeid sümptomeid ja nad isegi ei tea, et nad seda haigust põevad.
Osteoporoosi võivad põhjustada veel piimasuhkrutalumatus ja liigesereuma.
